Leekpea õitseb aias ja lõuendil

Mari Riina õitseb ise ka. Perenaise lahutamatud kaaslased on koerad, pildile soostus tulema neist noorim. Foto: Marianne Loorents

Terve maikuu oli ilm ilus ja suvine, aga just siis, keset juunit, kui läheme külla kunstnik Leekpeale, sajab seenevihma ja vilu tuul püüab hõlma alt sisse pugeda. Lillemeri kunstniku aias on vihmapärleis.

Aga sellest ei ole midagi, sest inimesed on soojad. Leekpea on tegelikult Mari Riina Rist, endine Ida prefektuuri pressiesindaja, kellele avas ukse elu ise: pärast riigitöölt lahkumist kukkus talle sülle võimalus hakata tegelema sellega, mida naine tegelikult kogu aeg oli armastanud. Kunstiga. Mari Riina lugu on sarnane paljude julgete inimeste lugudega, kes elus ühel hetkel kannapöörde teinud. Ent see mõjub ikkagi värskendavalt ja annab ehk innustust neile, kes ise teelahkmel.

Mari Riina võtab purgid värvidega ja segab neist üks-kaks-kolm mängleva kergusega kokku just õiged toonid. Pole midagi, ka ajakirjanik ja fotograaf peavad kunsti tegema, nöörtehnikas lilli, kallasid, mis kogenematu käe all võivad võtta küll kukeseene kuju. Või mingi muu kuju, oleneb, kas käe sees on natuke loomulikku annet või ei ole üldse mitte midagi. “Vaata kompat ka!” ütleb Mari Riina, kui värvine nöör mööda lõuendit lookleb.