Nädala kaja: näitab aeg, mitte liivakell

Eva Samolberg-Palmi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eva Samolberg-Palmi.
Eva Samolberg-Palmi. Foto: Meelis Meilbaum

Homsest hakkab paljudes maakondades üle Eesti kehtima nulleurone bussipileti hind. Välja arvatud Lääne-Virumaal ja veel siin-seal. Kodumaakonnas on otsust tasuta sõidule mitte üle minna põhjendatud sellega, et tasuta lõunaid olemas ei ole.

Arusaadav, ega ole küll. Vaikselt maksame kõige eest ja ilmselt maksame kinni ka sõidud, mis pealtnäha tunduvad puha priid.

Teisest küljest ei tundu kuidagi, et tasuta ühistransport oleks midagi muud kui poliitiline sõnakõlks, keskerakonna äss, millele opositsioon vastu seisab, sest teisiti ei olekski ju võimalik. Nii jääb mulje, et kõik on üks sodipudi ja varem või hiljem tuleb välja, millelt tasuta sõidu nimel lõivu maksma peame.

Unustame ära, et hea hulk inimesi sõidab hoopis rongiga. Rakvere rongijaamas valitseb tööpäevahommikuti tõsine tipptund ja parkimiskohta leida on keeruline: kogesin seda isegi hiljuti, kui tööasjus rongiga pealinna sõitma asutasin. Rongid on kiired, mugavad, puhtad, Balti jaamast saab hõlpsasti igale poole, nii et ilmselt ei meelita isegi tasuta sõit väga suurt hulka inimesi rongist bussi. Ainuke miinus on muidugi, et rongiga saab vaid sinna, kuhu viib raudtee, aga keskustesse juba peaaegu et viibki.

Rongid on kiired, mugavad, puhtad, Balti jaamast saab hõlpsasti igale poole, nii et ilmselt ei meelita isegi tasuta sõit väga suurt hulka inimesi rongist bussi. Ainuke miinus on muidugi, et rongiga saab vaid sinna, kuhu viib raudtee.

Tasuta asi pole aga kindlasti maailma suurim liivakell, mis Rakveres olla võiks. Linnapäevade ajal nähtud äge nikerdis võiks mitmemeetrisena linna kaunistada ja rahva siia kokku meelitada küll. Oma kiiksuga asi, mida tullakse vaatama nagu näiteks viltust maja ühes teises kohas.

Marko Torm tõmbas asjale pidurit, aga mitte vee peale. Tõsi, kui inimesed mõtlevad liivakellast, siis mõtlevad nad liivakellast, mitte elektroonilise tablooga robotit meenutavast tänapäevasest leiutisest. Aga äkki ongi aeg ettekujutust liivakellast nüüdisajastada? Või siis kuulutada ikkagi välja ideekonkurss sobivaima lahenduse leidmiseks. Asi iseenesest on ju hea: vaatad, kuidas liiv niriseb, ja mõtled igavikule.

Seda, kas umbusaldusavalduse võrra rikkamaks saanud Haljala vallavanem Leo Aadel saab ka varsti piisavalt vaba aega, et igavikule mõelda, veel ei tea. Küll tunduvad umbusaldajate etteheited leebelt öeldes hambutud. Haljalasse tuleb koolidirektorit otsima hakata nii ehk naa ja olukord on üpris keeruline, eriti kui arvestada, et on südasuvi. Näitab aeg, kas läheb veel keerulisemaks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles