Kas oleme uhke rahvas?

Trivimi Velliste.. Foto: Peeter Langovits.

Norralased on uhke rahvas, kes on sajandeid pidanud taluma võõraste valitsejate võimu.

 Nende iseseisvuspäev on aasta kaunimal ajal – mai keskel, mil loodus õitseb. Just siis toovad nad üle terve maa, eriti nähtavalt aga Oslo südalinnas välja oma riigilipud. Kuningalossi juurde viivast avarast puiesteest saab suur lippude meri.

Kas meie, eestlased, oleme uh­ke rahvas? Vana rahvas, kes on väga kaua siinsel asualal ela­nud, oleme kindlasti. Ka eesti sinimustvalge lipp, mis 4. juunil saab 127aastaseks, on võrreldes enamiku teistega väga auväärses eas. Täiesti eriline on aga tõsiasi, et meie esmalipp on reliikviana säilinud.

Meie sinimustvalge lipp on meid ühendanud ja liitnud nii mure- kui rõõmuaegadel: selle all on langetud, aga ka hõisatud. Selle heiskamine on olnud kord innustatud, siis keelatud ja siis jälle lubatud. Selle lipu keeluaeg on kestnud palju kauem kui vaba heiskamise aeg. See lipp on alati olnud rahva elujõu üks allikaid.
Nagu varasematelgi aastatel, kogunetakse tänavu 4. juuni hommikul kell 7 Toompeale Pika Hermanni jalamile. Kaitseväe orkestri, kooriühingu laulukooride, kaitseliidu ja paljude seltside liputoimkondade osavõtul heisatakse pidulikult riigilipp number üks. Kõnelevad riigikogu aseesimees Jüri Ratas, EELK peapiiskop Andres Põder ja Lipu Seltsi esimees.

Eesti vabariigi esmaväljakuulutamise paika, Pärnu ajaloolise Endla teatri rõdu esisele toovad kooliõpilased 127 normaalmõõtmeis kandelippu ja ka suurima sinimustvalge lipu üldse (7 x 11 meetrit). Ettevõtmist toetavad Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Pärnu maa- ja linnavalitsus. Otepääl peetakse Eesti Üliõpilaste Seltsi eestvõttel mõttetalgud Eesti Lipu Muuseumi tulevikust.

Viljandimaal Kõpus pühitsetakse riigikantselei eestvedamisel ja vabariigi presidendi osavõtul uus lipuväljak. Viljandis Vabaduse platsil heiskavad lipu pidulikult noorkotkad ja kodutütred, pärg viiakse esmalipu õmbleja hauale. Põltsamaal korraldatakse lippu käsitlev mälumäng viiendate klasside õpilastele. Isegi Iirimaa eestlased pole seda päeva unustanud, kogunetakse ühte Dublini kirikusse.

Eesti lipp on sündinud samuti looduse kaunimal ajal – selle 125 aasta juubelil nägime Otepääl sinimustvalgete lippude merd ning siis iseäranis võimsalt veel järgnenud suurlaulupeol. Kinnitagu sinimustvalged rohkel arvul MEIE-tunnet ka nelja nädala pärast noorte laulupeol!

Riigilipu heiskamine on meie kõigi võimalus, aga võib-olla ka südame käsk. Iga maavanem, linnapea, vallavanem, külavanem, seltsijuht, talu- või majaomanik saab eeskujuga kaasa aidata selleks, et sinimustvalge lipp üha enam juurduks meie pühalikes hetkedes. (Pärnus ja Sindis aitavad noored eakatel majaomanikel hommikul lipu heisata ja õhtul langetada.) Pidagem meeles sedagi: rahvuslippu võib julgesti heisata perekondlikel suurpäevadel!
4. juunil oma lipule au anda on meie kõigi auküsimus. Hoidkem siis sinimustvalged lipud kõrgel! Kandkem sinimustvalgeid värve rinnas!