Firma Säästvad Ehituslahendused asutaja Kermo Jürmann on oma keskkonnasõbralike põhumajade ehitamisega ökoehituse pioneer Eestis. Üliõpilasena oli ta aga praktikal Rakke lubjatehases.
Kermo Jürmann: “Põhumaju ehitatakse järjest enam”
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mis ajendas teid looma oma firmat Säästvad Ehituslahendused?
Mulle meeldivad mõttega asjad. Teha midagi, millel on suurepärane tulemus ja kasu inimesele, keskkonnale - see on puhas rõõm.
Sõprade-tuttavate kodud vajasid viimistlemist, üks hetk kasvas tööde maht üle pea, tuli abilisi juurde võtta ja tegevusest sai ettevõte.
Millised olid firma esimesed ettevõtmised?
Alustasin pärast ülikooli praktilise tööga – krohvisin, värvisin. Tänaseks on meeskond kümneliikmeline. Alustasime viimistlusteenuste pakkumisega, praegu tegeleme aga hoopis rohkemate asjadega.
Ökoloogiliste ehitiste – savi- ja põhumajad - rajamine, muud säästvad ehituslahendused ja vastavad koolitused, keskkonnasõbralike viimistlusmaterjalide müük on meie praegused tegevusvaldkonnad.
Teie kodu on ökoehituse katsepinnas. Milliseid loodussõbralikke lahendusi ja materjale olete selle ehitamisel ja sisustamisel kasutanud?
Näiteks korteri kaarseina karkass on ehitatud lammutuselt saadud puidust, viimistlusel on kasutatud õlivahaga töödeldud painutatud vineerplaati.
Heliisolatsiooniks ning soojapidavuseks on välisseinad enne krohvimist kaetud roomattidega. Elutoas on viimistluses kasutatud nii lubikrohvi ja kaseiinvärvi kui tadelakti tehnikat, magamistoas on kasutusel savikrohv ning savivärv.
Vannitoa seinad on dušinurga ja kraanikausi ümbruses kaetud tadelakti tehnikaga ning ülejäänud osas lubikrohvi ja
-värviga.
Tadelakti tehnika on Maroko krohvimistehnika, mille käigus tihendatakse krohv kiviga, lisatakse oliiviõliseep ning tihendatakse teist korda. Selline töötlemine muudab krohvi veekindlaks, mistõttu sobib tadelakt eelkõige märgadesse ruumidesse.
Olete aprilli lõpus Tallinnas Skoone bastionil avatud Põhuteatri üks rajajaid.
Tegime seal krohvimistöid ja ehitasime koolituse käigus leivaahju.
Küpsetusahi on ehitatud, kasutades vaid looduslikke materjale: liiva, savi ja põhku. Ahi koosneb neljast kihist: soojust akumuleerivast tugevast saviliiva kihist, konstruktsiooni tugevdavast savi, liiva, põhu ehk cob’i kihist, põhust ja savipiimast koosnevast soojustuskihist ning kanepiluuga savikrohvist viimistluskihist.
Pitsaahi on viimistletud musta savivärviga. Looduslikest materjalidest leiva-pitsaahi annab küpsetistele ainulaadse maitse. Ahju hingavad seinad juhivad küpsetisest tuleva niiskuse läbi seina ja vajadusel hoiavad niiskust.
Kuidas edeneb Eestis põhumajade ehitamine ja millist tulevikku neile näete?
Eestis on minu andmetel praegu viiskümmend põhumaja. Meie oleme aidanud ehitada ja krohvida neist kümmet. Põhumajad võivad väliselt välja näha nagu kõige tavalisemad krohvitud majad.
Kuna põhupakkidest seinad on veidi ebaühtlase pinnaga, siis on võimalik kanda neile ühtlane krohvikiht ning säilitada seega põhu ebatasasused ka maja välisilmes.
Põhupakke kasutatakse soojustusmaterjalina, seest ja väljastpoolt need krohvitakse. Põhk on muide kaks korda parem soojusisolaator kui puit. Põhupakid tagavad seega hea soojustuse, looduslikkuse tõttu tervislikkuse ja lihtsa materjalina on põhu kasutamine ehituses keskkonnasõbralik.
Tulevik on helge, põhumaju ehitatakse järjest enam. Hind on tavaehitusega samas suurusjärgus.
Teie juhitava firma tegevusvaldkond on lai. Millised on veel huvitavamad projektid?
Osmussaare kabelitorni ja selle juurde kuuluva pikihoone konserveerimine.
Tegelete ka koolitustega. Milliseid teadmisi ja oskusi nendel pakute?
Meie suund on praktilised koolitused. Koolitame EKA restauraatoreid ja osaleme mitmes projektis, nagu noorte tööhõive ja pikaajaliste töötute tööharjutus.
Suund on just praktikal ja käelisel tegevusel. Koolitame uuel suunal, milleks on innovaatiline ökoehitus, ja jagame ka vanu tarkusi – traditsioonilisi töövõtteid ja oskusi.
Millised teie firma ettevõtmised on seotud Virumaaga?
Oleme krohvinud põhumaja Ilumäel ja Rakvere lähedal.
Kunda kandist ostame sinisavi.