Ettevaatust – kuumalaine!

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kui mullu andis Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituut (EMHI) Eesti elanikele kuumahoiatuse 12. juulil, siis tänavu teavitati rahvast üle kuu aja varem, 7. juunil.


Niisugused ilmamuutused tekitavad alati hulgaliselt küsimusi. Ka nüüd päritakse sünoptikuilt ja klimatoloogidelt, kas säärast põrgupalavust on üldse Eestis juunikuus esinenud.
Rahvast huvitab seegi, kas lõunamaine ilm jääb veel kauaks püsima.
Kas praegune päike on eriti põletav? Miks on ametlikud soojanäidud erinevad “minu maja seinal oleva kraadiklaasi omadest”?
Meie meteoroloogid annavad kuumahoiatusi suhteliselt harva. Peamiselt domineerivad ikkagi tormi-, äikese-, tuleohu- ja põuahoiatused. Oleme küll põhjamaa, kuid siiski jõuavad vahel meieni ka niisked õhumassid soojalt Vahemerelt või kuiv mandriline õhk Lõuna-Venemaalt. Harva, kuid seda isegi juunikuus.
Praegu kestab olukord, kui Ida-Euroopa kohal laiutav, Saksamaal Christianeks ristitud kõrgrõhuala toimib kui ilmapolitseinik, kes ei lase jahedust ja niiskust toovaid Arami ja Balthasari nimelisi tsükloneid Atlandilt siiakanti tulla.
Sageli toob just asend kahe rõhkkonna vahel meile lõunast kuumapahvakuid ja meie atmosfäär läheb üha palavamaks. Kui selline olukord kestab päevi, nimetatakse seda kuumalaineks.

Hoiatused kogu Euroopale
Neli aastat tagasi loodi Euroopa avalike ilmateenistuste ametlike hoiatuste tarvis uus koduleht http://www.meteoalarm.eu/ (eesti keeles: http://www.meteoalarm.ee/). Seal võib meie maailmajao kaardilt saada selge ülevaate igasugu ohtlikest ilmanähtustest enamikus maades.
Mida too kaart siis näitab? Näeb, millised ohtlikud ilmanähtused esinevad 30 riigis. Seda nii 24 kui 48 tunni jooksul. Need nähtused on tugevad vihmad, äikesetormid, kuumalained, külmalained või kiilasjää, metsapõlengud, laviinid ning üleujutused või ohtlikud lained rannikuil.
Piktogrammid on üpris arusaadavad – ainult kunstniku nägemuses on metsatulekahju pigem kuuseoksal laulva linnu moodi, lennuväljadel kasutatavate kergelt lehvivate triibuliste “sokkide” kujutised peavad aga hoiatama väga kõva tuule eest.
Kui piirkond on kaardil rohelist värvi, siis on seal ilma poolest rahulik aeg. Kollane värv tähistab potentsiaalset ohtu, oranž, ja eriti punane aga seda, et ohutase on väga kõrge.
Kui klikkida riigi kohal, siis saab samuti näha, millistes paikades millised ohud elanikke või külalisi ees võivad oodata.

Eesti soojarekordid
Eesti soojarekord (35,6 kraadi) on mõõdetud 11. augustil 1992. aastal Võrus. Võrdluseks on kõrvale tuua Euroopa rekord (48 kraadi), mis mõõdetud 10. juulil 1977. aastal Ateenas. Nii et meie rekord ei tundu kuigi “väärikas”.
Häda on aga selles, et oleme kohastunud keskmisele soojanäitajale 15-17 kraadi suvekuudel.
Rõõmustame, kui vesi järvedes ja meres soojeneb 21–23 kraadini, 25kraadist nimetame juba supiks. Kui aga õhusoe (varjus muidugi) kerkib 30 kraa­dini, siis hakkab see paljudele tervisele, töötamine kontorites muutub piinaks (kõikjal pole ju konditsioneere!).
2008. aastal välja antud EMHI teatmikus “Eesti ilma riskid” on näiteid toodud 1992., 1994., 2003. ja 2006. aasta kuumalainest, mis külastasid meid juulis või augustis. Näiteks pärineb Tallinna absoluutne soojarekord 34,3 kraadi 1994. aasta 30. juulist.
Juunis on kuumalained aga märksa haruldasemad. Maksimaalne õhutemperatuur oli 30 kraadi või enam viimati kolm päeva järjest 2006. aasta 20.-22. juunini Narva-Jõesuus, Valgas ja Võrus.
Varasematel aastatel on niisuguseid palavaid perioode esinenud näiteks harvemini: 1896., 1905., 1917., 1940. ja 1950. aasta jaanikuul. Selle kuu temperatuurirekord (34 kraadi) pärinebki 18. juunist 1905 (mõõdetud Tartus).
Miks alati ei hoiatata tuleva palavuse puhul? Ei hoiatata seetõttu, et üks-kaks kuuma päeva jõutakse ikka välja kannatada, neid isegi nautida.
Kui aga ööpäeva maksimaalne õhutemperatuur ületab 30 kraadi viiel või enamal päeval, siis seda olukorda peetakse juba (meie kandis) eriti ohtlikuks ilmanähtuseks. Selline seis näikse saabuvat Eestisse ka tänavusel suvel.

Miks on kuumalaine ohtlik?
Esiteks ei ole me kohastunud palavuses elama (kuigi väidame, et ega soe konti riku); teiseks, elame mere ääres ja siinne kuumus on väga sageli niiske (märg leil on teatavasti karmim kui kuiv).
Kuumus võib isegi tappa: meenutagem 2003. aasta augustit, kui umbes kaks nädalat kestnud ligi 40kraadine leitsak surmas Lääne-Euroopas vähemalt 35 000 inimest.
Uurimused näitasid, et hullud polnud mitte sedavõrd kõrged päevased soojanäidud, vaid probleemide allikas oli asjaolu, et ööd ei toonud kergendavat jahedust.
Pärast nimetatud kuumalainet said riigiametid kõvasti hurjutada – et ei oldud valmis säärastes oludes tegutsema. Tööd said juurde nii arstid, tuletõrjujad kui ka energeetikud (järsult suurenes energiatarve – jahutusseadmed!).
Kliimaandmed näitavad, et soojalaineid on tõesti rohkem hakanud meie aladele jõudma. Nagu seda ennustavad ka Valitsustevahelise Kliimamuutuste Paneeli (IPCC) raportid.
Kas aga iga pahvak on seotud üleilmse soojenemisega, on kahtlane. Näiteks 2003. aasta kuumalaine puhul kirjutas ajakirjas Nature üks Euroopa juhtivaid klimatolooge Christoph Schär: “Kas see 2003. aasta laine on juhuslik nähtus või on seotud globaalse soojenemisega? Tõenäoliselt mõlemaga.”

Praegune päike eriti terav?
Ei ole. Kui 2006. aasta juunis ületas ultraviolettkiirguse indeks (UVI) 7 ühiku väärtuse (kõrge tase) kümnel korral, siis tänavu on see näitaja umbes samal tasemel, mis paljalt ja liigselt praadides võib muidugi väga kahjulikult mõjuda. (Muide, senine Eesti kõrgeim näitaja on 8,7.)
Palavus on see, mis tekitab päikesega käsikäes põrgupalavuse mulje ning võib viia kuumarabanduseni. Veel tuletab EMHI tungivalt meelde, et meie metsades suureneb järsult tuleoht.
Enesetunnet mõjutavad veel tuul ja õhuniiskus. EMHI kodulehelt võib näiteks näha, et 7. juunil mõõdeti Paldiskis (Pakri ilmajaamas) pärastlõunal õhutemperatuuri maksimumiks +30,6°C. Et õhu suhteline niiskus oli 29% ja keskmine tuule kiirus 3,3 m/s, siis tundsid sealsed elanikud end taolise ilmanähtuste kompleksi juures olevat kui varjus, kuid 27,7kraadises soojuses.
Suviseks lohutuseks Haljala kandi vanasõna: “Parem soojas surra kui külmas elada.”

Ain Kallis, EMHI arendusosakonna peaspetsialist
Külli Loodla, EMHI ilmavaatluste osakonna juhataja

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles