Baltoscandal läks rappa: diskokuulid inimmaastikul

Inna Grünfeldt
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jérôme Beli “Gala” tõi lavale ja saali rõõmu tantsimisest.
Jérôme Beli “Gala” tõi lavale ja saali rõõmu tantsimisest. Foto: Gabriela Liivamägi/Rakvere teater

Diskokuulid hüpitavad valgust ja ühel hetkel peatuvad täpid tähistaevaks raba kohal. Näitlejad tantsitavad keeli, sõnu, õpetusi, mälestusi, kehasid. Nõnda sünnib vaataja meeltes Baltoscandal.

Baltoscandal – viieteistkümnes – viis rännakule, orienteeruma aja- ja inimmaastikele. Ühe festivali sees oli just nõnda palju festivale kui külastajaid.

Vaated inimese isiklikku elumustrisse ühiskondlikul kangal tekitasid igas baltoscandalistis tugevamaid või nõrgemaid isiklikke seoseid. Nelja päeva jooksul saadud teatrikogemus võis olla nii räigelt jõuline kui ka mõtlikult helge. Võimalik, et ka vihastav või hoopis igav. Kel õnnestus ära näha kõik lavastused, sai kokku täieliku – ehk koguni täiusliku – mustri, ent tõlgendustes vaevalt leiduks kahte sarnast. See ilmselt ongi asja eesmärk. Vaadata ja mõelda.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles