Eesti julgeolekusse panustame igas kodus, riigis, välismaal

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Jüri Ratas

FOTO: Meelis Meilbaum

Tuleval aastal tähistab NATO 70. aastapäeva ja Eesti liitumisest sellega möödub 15 aastat. Me ei tea, kuhu maailm järgmise 15 või 70 aasta jooksul liigub. Küll aga teame, et meie enda sihikindel töö ja kuulumine NATO-sse ning Euroopa Liitu on alused, millelt julgelt tuleviku poole vaadata. Sel nädalal toimuv NATO tippkohtumine Brüsselis on oluline hindamaks, mis suunas transatlantiline allianss liikuma peaks, et olla oma ülesannete kõrgusel ka edaspidi.

NATO-st rääkides tuleb tihtipeale alustada NATO põhieesmärgi meenutamisest: NATO kui kaitseorganisatsioon loodi, et ennetada konflikte ja tagada rahu liikmesriikides. Alliansi käimapanevaks jõuks on liitlaste ühtsus, millest lähtuvalt on viimastel aastatel leevendatud julgeolekumuresid nii NATO ida- ja lõunatiival kui ka kaugemal.

Muutuvale julgeolekuolukorrale vastamiseks on NATO aastakümnete jooksul teinud läbi hulga muutusi. Eriti märgatav oli see pärast 2014. aasta sündmusi Ukrainas ja terrorirühmituse Islamiriik esiletõusu. Osana liitlaste ühisest vastusest neile sündmustele jõudis Eestisse 2017. aastal Suurbritannia juhitav NATO lahingugrupp. Suur­britannia, Prantsusmaa ja Taani kaitseväelastest on saanud meile lähedased relvavennad, kellele võime igas olukorras kindlad olla. Lahingugrupi sujuv osalemine kogu Eestit kaasanud suur­õppusel Siil vaid kinnitas seda.

Edasi lugemiseks:

Oled juba tellija? LOGI SISSEvõi

Maksetingimustega tutvumiseks mine www.zlick.it/kkk

Tagasi üles