Omalaadne öömuuseumi idee sai Sagadi mõisamuuseumi juhi Ain Küti sõnul alguse mõttest pakkuda inimestele suveüritust, mis erineks tavalisest kontserdist või pereüritusest.
Sagadi mõisas alustas öömuuseum
/nginx/o/2018/07/23/11032418t1h3256.jpg)
11. juuli 2018, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kütt rääkis, et esimestel aastatel katsetati erinevaid formaate, kuid kolmapäevaõhtune loeng ja kontsert tundusid kõige sobivamad ning inimesed võtsid öömuuseumi ruttu omaks – nii on mõisahoone viimased üheksa aastat avatud olnud igal suvel. “Me räägime mingil määral kollasema tooniga mõisaajalugu ja muid kergemaid teemasid, millest iga päev ei räägita, aga mis inimesi huvitavad,” selgitas Kütt öömuuseumis kajastatavate teemade valikut.
18. sajandist pärit Sagadi mõisas levib ka legend mustast daamist, kes end aeg-ajalt ilmutab. Lugu jutustab mõisas toimunud kihluspeost, kuhu olid esinema tulnud mustlastest tantsijad. Ühel hetkel oli mõisa noorhärra ära kadunud. Noorhärrat oli otsima hakatud ja leitud ta koos tõmmu mustlasnaisega grotist. Sellest oli muidugi suur skandaal tulnud, mispeale olevat too tõmmu daam groti relvakapist relva võtnud ja end maha lasknud. Sellest saati kolavat ta mõisa peal ringi.
Öömuuseumi korraldatakse Sagadi mõisas igal juuli kolmapäevaõhtul, täna tuleb juttu privaatsusest endisaegsete eestlaste argielus. Kütil on hea meel, et inimesed huvituvad sellisest meelelahutusest ning hoolimata kesknädalast on mõisa peasaal alati rahvast täis.