Võidupüha õhtul kogunesid Viru maleva liikmed Pahnimäe muinaslinnusesse, et süüdata võidutulest lõke ja veeta üheskoos jaaniõhtu. Südaöö paiku süüdati muinaslinnuses muistne märgutuli, mille vaadet käidi uudistamas ja fotografeerimas Rakvere linnuses.
Märgutulesid kasutati muistsel ajal kodutee näitamiseks neile, kes merel kui ka sõnumite edastamiseks. Vanimad kirjalikud andmed tuledega teadete edastamisest Läänemere regioonis pärinevad viikingite ajast. Siis toimis Eesti, Rootsi ja Soome ranniku laevateede ääres ühtne, ulgumerelt sisemaani ulatuv sõnumite edastamise süsteem.
Muistne märgutule süütamine on olnud ainuke kiire vahend nii ohuteate, abipalve kui ka kogunemiskutse edastamiseks.
Muistsete märgutulede taaselustamine algas Soome rannikul 1992. aastal.
Kloodi Pahnimägi Päide külas on üks vanimaid eestlaste linnuseid, mis asub Rakverest 5 kilomeetrit Haljala poole. 1951-52. aastal tehtud arheoloogiliste kaevamistega tõendati, et linnus on rajatud I aastatuhande esimesel poolel. Pahnimäe metsaga kaetud vallseljakud ulatuvad 100 meetrini üle merepinna.
Viru maleva 26 liiget kogunes kodanikualgatuse Teeme Ära ettevõtmisena Pahnimäele ka 7. mail, et võsast välja lõigata Pahnimäe kiviringvall ja korrastada linnuse hoovi. Muinaslinnust on tänaseni kaitseliitlaste poolt korduvalt hooldamas käidud.