Noorte laulu- ja tantsupidu koondab vägesid

Inna Grünfeldt
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna lauluväljak elab taas peo-ootuses: ajani, mil noorte laulu- ja tantsulust täidab kaarealuse pulbitseva energiaga ning publiku kaasaelamisrõõmuga, on jäänud vähe päevi.
Tallinna lauluväljak elab taas peo-ootuses: ajani, mil noorte laulu- ja tantsulust täidab kaarealuse pulbitseva energiaga ning publiku kaasaelamisrõõmuga, on jäänud vähe päevi. Foto: Peeter Langovits/Postimees

XI noorte laulu- ja tantsupeol “Maa ja ilm”, mis rõkkab ja keerleb 1.-3. juulini Tallinna lauluväljakul, lööb kaasa 1654 läänevirulast. Lauljaid on nende seas 1063 ja tantsijaid 494. Peale selle pillimängijad, käsitöölised ja teised tegelased. Dirigente sõidab Lääne-Virumaalt peole 60.


Peole pääsenutel on kokku seljataga 22 eelvooru, kus konkurss oli liigiti küll erinev, kuid nõudlik, ütles Lääne-Virumaa laulu- ja tantsupeokuraator Ello Odraks.
Kõige tihedama sõela pidid läbima noortepeole pääsemiseks õpetajate tantsurühmad: kogu Eestist kandideeris tantsima 96 rühma, kuid peoplaan nägi ette vaid 24 rühma osalemise. Et Lääne-Virumaalt sai peole koguni kaks rühma, peab kuraator tõsiseks saavutuseks.
“Mahajääjaid oligi kõige rohkem tantsurühmade seas, koore oli vähem. Ega see ei tähenda, et need, kes peole ei pääsenud, oleksid kehvad, aga valiku määras punktisüsteemil põhinev hindamine,” rääkis Odraks. Kuraator peab sellist süsteemi õiglaseks, ehkki laulurahvas oli teinekord segaduses, miks nende koorilt nõutakse nii palju, aga teiselt kooriliigilt vähem punkte. Tuli selgitada, et peokorraldajad oli iga liigi kohta kinnitanud kooride arvu, millest polnud võimalik üle astuda. Seega läks latt liigis, kus peole pürgimas palju koore, kõrgemale kui teises, kus tahtjate arv tagasihoidlikum.
“Meie maakonna tase oli väga hea, meil läks ikka ülihästi,” hindas kogenud kuraator Ello Odraks lauljaid-tantsijaid üle-eestilises mõõtkavas.

Kõige rohkem koore viib Virumaalt suurpeole dirigent Elo Üleoja: lastekooride liigijuhil esineb laulukaare all kuus koori. Mitu koorijuhti läheb peole kolme kooriga.
“On aastast aastasse tublisid dirigente, kes on paljudest laulupidudest osa võtnud, nii ka sellel aastal. Tuntud ja teada tegijad on Heidi Mägi, Katrin Pall, Kaie Aja, Linda Gordejev, Tiiu Tikkerber, Merje Kallip, Maret Salk, Viivi Voorand ja teised. Kiitust on väärt paljud koorijuhid,” kõneles Odraks. Uutest tulijatest rõõmustavad kuraatorit Jäneda mudilaskoor ja Tudu lastekoor ning Rakvere linna algkool, kust peole läheb nii lauljaid kui ka tantsijaid. “Tudu on väike koht ja on eriti tore, et see koor pääses peole. Kui suurtes linnades on võimalik lauljaid valida, siis väikeses kohas peab suutma õpetaja laulma panna igaühe, kes laulda tahab,” ütles Odraks.


Kuraatori sõnul on tänapäeval mitme kooriga peole minna tõeline saavutus, sest repertuaar on muutunud väga nõudlikuks ning selle selgekssaamine nõuab tõsist pingutamist. “Võrreldes eelmiste pidudega olid laulud rütmiliselt raskemad. See saigi mõnele koorile saatuslikuks,” arvas ta.


Ega tantsijatelgi kergem ole, kuid sellegipoolest viivad kolm rühma peole Tiiu Torpan, Eve Kübarsepp, Egne Liivalaid, Mall Järvela. “Tänu Evi Koppelmannile Tapalt on meie maakond esindatud ka neidude rühmaga, muidu oleks see liik meil ainsana esindamata olnud,” märkis Odraks.
“Tõepoolest on ettevalmistusperiood pingeline, aga ega nii suur ja nii ilus asi ei peagi kergelt tulema. See ei saa olla lust ja lillepidu, see peabki olema tõsine töö, aga samas lõbus, huvitav ja põnev. Tore oli see, et peole tahtjaid oli meil maakonnas üle 2000 noore. Arvu suurus näitab, et tahetakse laulda ja tantsida,” rääkis Ello Odraks.
Kuna maakoolide lapsed on suuresti sõltuvad koolibusside sõidugraafikust, on mõnes koolis tehtud lauluproove isegi vahetunni ajal. “Seda vägisi teha ei saa ega oleks mõtetki, lapsed peavad ise väga tahtma. Muidugi on teinekord ka väike sund vajalik, et laps üldse laulumaigu suhu saaks ja teaks tahta,” arutles kuraator. “Tahan kõikide juhtide kohta öelda, et nad töötavad oma võimaluste ja oskuste piires. Kooride üldine kõla on meil väga hea.”
Kõige populaarsem ongi noorte seas laulmine, teisel kohal on tantsuhuvi ja selle järel pillimäng. Nii on ka teistes maakondades. “Orkestritest olemegi peol vaid Väike-Maarja Puhkpilliorkestriga ning Virumaa Noorteorkestrist teevad kaasa rahvamuusika mängijad ning mõned mängivad sümfooniaorkestris. Rohkem meil praegu ei ole,” kommenteeris Odraks lühidalt pillimängijate osalust. Repertuaar on ka orkestritel väga nõudlik.

Kuna sel aastal peetakse nii laulu- kui ka tantsupidu Tallinna lauluväljakul, on kuraatori sõnul põnevus ja ärevus suur, kuidas üle 30 000 esineja sinna paigutub ja liigub.
Proovide aeg on tänavu lühem kui eelmistel pidudel, sest laulud on eelproovides üldjuhtide käe all detailselt selgeks tehtud. Samuti ei sõida kõik lauljad nädal varem kohale, vaid kooriliigiti saabutakse erinevatel päevadel. “Midagi on seekord kolossaalselt teisiti ja see on väga põnev,” lausus Odraks.
Kuraatori sõnul on laulu- ja tantsupeorongkäik 3. juulil mõeldud peol osalejatele ning sinna on kutsutud osalema ka maavanemad, koolide direktorid ja asutuste juhid, kelle taidlejad peol esinevad. Esinejatelt palutakse väga, et nad ei võtaks rongkäiku kaasa sõpru-tuttavaid ega väliskülalisi. “Aeg on arvestatud nõnda, et pidu saaks õigel ajal – kell 13 - alata. Kui on palju muud rahvast, hakkab asi venima,” põhjendas ta ja lisas, et kõik on vägagi oodatud tee äärde lehvitama ja kontserdile.
“Laulupeoring on niisugune ilus ring, avatud ring: igaks peoks tulevad uued noored nende asemele, kes vahepeal suureks kasvanud - ühest otsast läheb ära, teisest tuleb juurde, see on lõppematu rida,” sõnas Ello Odraks.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles