Aeg-ajalt kerkib teemaks Tapa suurvalda kuuluva Jäneda parem sobitumine Järva maakonda ning Ambla ületulek Lääne-Virumaale. Sealsamas asuv Aravete asula aga vaatab rohkem Harjumaa poole. Ka Lääne-Virumaa teises servas asuv Ida-Virumaa alla kuuluv Avinurme sobituks mõnes mõttes paremini Laekvere valda. On ju avinurmelaste jaoks siiski tõmbekeskuseks Rakvere ja Avinurme käsitöömeistrid on isegi Tallinnas turismimessil olnud Lääne-Virumaa boksis.
Teisalt, ega koostööks peagi ju ilmtingimata administratiivset kuuluvust muutma. Piirid on suuresti formaalsus, mida näeb enamasti vaid kaardi pealt. Piirid ei takista miskit – suur Euroopagi on nagu üks küla, piirid on pärast Schengeni ühise viisaruumiga ühinemist muutunud formaalseks, nii näiteks teevad lõunaeestlased kõvasti koostööd naabrite lätlastega. Ka maakondade piire ületav koostöö on hea lahendus. Selle näiteks on Järva maakonnas paikneva Koeru valla ja Lääne-Virumaal paikneva Rakke koostöömemorandum, mis näeb ette infovahetust ja ühiseid tegevusi paljudes eluvaldkondades. Memorandumi üks konkreetseid väljundeid on juba aastaid liikunud Rakke – Koeru – Järva-Jaani bussiliin, mis toimib tänu nende omavalitsuste toetusele.
Ääremaade jaoks on lisaks koostööle oluline aktiivne tegevus ja euroraha nutikas projektipõhine kasutamine. Ei ole ju tegelikult vahet, kuhu maakonda või valda kuulutakse; kui ikka inimesed vaid lohisevad kaasa ega ise mingit aktiivsust üles ei näita, ei hakka midagi teistmoodi olema. Muidugi saab hästi juhitud ning organiseeritud omavalitsus või maakond kohaliku elu edendamisele kaasa aidata.
Ei saa loota, et riik koormaga raha annab, ise tuleb palju panustada ja tööd teha ning olla atraktiivseks koostööpartneriks teistele. Vähem virisemist ja rohkem tegusid tagab parema tuju, võib-olla ka pikema ning tervema elu.
Ääremaastuda võib ka täiesti keskel, kui ise sellest hoidumiseks miskit ette ei võta.