Poolsaar, kus ennem kohtad karu kui inimest

Eva Samolberg-Palmi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Martin ja Thor ei hõigu nagu räppar Arop, et olen metsamees. Nemad on seda päriselt.
Martin ja Thor ei hõigu nagu räppar Arop, et olen metsamees. Nemad on seda päriselt. Foto: Meelis Meilbaum

Ütlen kohe välja, et ma armastan Viinistut. Sellel paigal lihtsalt on imeline aura. Pärast põhjalikumat tutvumist Pärispea poolsaarega pean aga ütlema, et armusin uuesti sellesse paika, kus inimese jälg lumel võib olla haruldasem kui mõnesajakilose mesikäpa oma.

Võsu poolt minnes veidi enne Viinistut asub Kasispea küla. See on küla, kust suve jooksul vurab mööda lugematu arv võõraid: ikka Viinistule, kus tehakse teatrit, kus asuvad kunstimuuseum ja restoran. Kasispeal peatutakse harva. Kes võtab aga vaevaks, see näeb imelist rahuaeda ja metsikut loodust ning saab osa ääretust vaikusest.

Viinistu.
Viinistu. Foto: Kaart
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles