Porkuni järv pakub vaheldust mererannale

Anette Mai Samolberg
, suvereporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Porkuni järve äärde jõuavad need, kes suurde randa ei kipu.
Porkuni järve äärde jõuavad need, kes suurde randa ei kipu. Foto: Kasper Mäe

Eilne kuumus oli nii mõnelegi puhkajale liiast. Võeti kaasa pere ja sõbrad ning suunduti Porkuni randa end jahutama.

Juba hommikul kella kümne ajal oli rannas päevitajaid rohkesti ning kohal oli ka terve noortelaager, kes oli järve äärde võrkpalli mängima tulnud. Pärast edukat mängu jooksis kogu meeskond vette, et ennast jahutada. “Tulge ka, vesi on jumala soe!” kisas esimene vettejõudnu. Muidugi sooritati vettehüppetornist hüppeid nii üksi kui ka koos sõbraga. Sportlastele aga pikaks lõbutsemiseks aega ei anta.

Porkuni järve kallas on igal suvel üks virumaalaste meelispaiku. “Vesi on soe ja lastel hea siin supelda,” rääkis oma tütre ja lastelastega randa tulnud Helve Noorlind. Põngerjad sulistasid vees ning kaldal kerkisid liivast ehitatud pilvelõhkujad. Helve rääkis, et enne lõunat tuleb rannas ära käia, siis jõuavad võsukesed ka päevase uinaku teha. Tavaliselt on pere rannas poolteist tundi, et lapsed piisavalt ära väsiksid, ent tagasiteel jonnima ei hakkaks. Mudilastel aga ei olnud pärast tunniajast rannasviibimist veel plaanigi sealt lahkuda, kuna kaasavõetud mänguasjad pakkusid tegevust kauemaks. “Rannas oleme teist päeva, aga ei tea, kas homme ka tuleme. Eks see paistab hommikul, kui aknast välja vaatame,” sõnas Helve naeratades.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles