Air Baltic lahkus äkitsi ja Tartut süüdistades
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aprillis kiitis Air Balticu asepresident Janis Vanags Tartu Postimehele Tartu-Riia liini täitumust ja siinset lennujaama. Läinud reedel teatas Air Baltic aga ootamatult liini sulgemisest 1. augustist, tuues põhjuseks Tartu lennujaama viletsa teeninduse.
«Hoolimata meie lendude populaarsusest ei ole suutnud Tartu lennujaam tagada kõrgetasemelist teenindust. Tartu lennujaam ei täida oma ülesandeid nii, nagu peaks,» ütles Janis Vanags firma edastatud teates.
Otsustavaks sai Vanagsi sõnul nädalatagune juhtum, mil Tartu lennujaam ei saanud lennujuhi puudumise tõttu lende teenindada. Vanagsi sõnul ei olnud see esimese seesugune juhtum. Lisakommentaare ei õnnestunud firma esindajalt nädalavahetuse jooksul saada.
Sobiv ettekääne
Tartu lennujaam oli selle juhi Margo Muda sõnul süüdistustest šokeeritud. Peale juuli esimesel pühapäeval lennujuhtide puudumise tõttu ära jäänud lendude on Tartu lennujaamas olnud probleeme lennujuhtidega veel ühel korral – 2010. aasta märtsis.
«Need on äärmiselt kahetsusväärsed juhtumid, aga need on erandid, mitte pidevad jamad. Märksa rohkem on Air Balticu lende tühistatud nende endi tehniliste rikete tõttu,» rääkis Muda, kelle meelest on nädalatagune vahejuhtum ettekääne otsusele, mis oli firmas tegelikult juba varem tehtud.
Air Balticu jaoks imepisikese, kuid tartlastele suure lennuliini lõpetamise põhjusi tuleks Muda arvates otsida pigem Air Balticu keerulisest finantsseisust.
Väidetavalt teenis Air Baltic selle aasta esimese viie kuuga kahjumit 16 miljonit latti ehk 22,6 miljonit eurot. Läti majandusminister Artis Kampars ütles kevadel, et firma on pankroti äärel. Hiljuti läbis ettevõte riigi auditi.
Ka Tartu linnapea Urmas Kruuse arvas, et liini sulgemise põhjused on mujal kui Tartu lennujaama kehvas teeninduses. «Esiteks, minu teada statistika järgi ei ole lennujaama tõttu ära jäänud lendude protsent märkimisväärne,» lausus ta.
«Teiseks, kui Air Baltic Tartust 2009. aastal entusiastlikult alustas, tuli ta siia ilma igasuguste tingimusteta sisuliselt ehitusplatsile, nurisemata millegi üle,» rääkis Kruuse.
Linnapea oletas, et ehk lootis Air Baltic Tartus saada ka kohalikult omavalitsuselt toetust. «Soomes teenindavad nad osa liine selle pärast, et kohalik omavalitsus maksab neile peale. Ehk lootsid nad Tartu linnalt saada samasugust panust, kuid pidid pettuma,» pakkus ta lisaks firma üleüldistele raskustele ühe põhjuse, mis võis Air Balticu Tartu-Riia liini sulgemise otsust mõjutada.
Tartu lennujaama juhi Muda sõnul ei oleks tohtinud Tartu-Riia liin anda põhjust peale maksmiseks, sest lendude täitumus oli viimastel kuudel pidevalt üle 60 protsendi, mida peetakse kommertsliinide puhul heaks.
Uute liinide ootuses
Tartu lennujaama eelarvesse tekitab Air Balticu lahkumine aga korraliku augu – saamata jäävad maandumis- ja reisijatasud. «Ma ei oska veel öelda, kui suurt rahalist kaotust see tähendab. Löök on korralik, aga saame hakkama,» lausus Muda.
Nii linnapea kui lennujaama juht avaldasid lootust, et Air Balticust tühjaks jääva koha täidab mõni teine lennufirma. Muda kinnitusel asub lennujaam kohe tegutsema, et leida operaator, kes võiks pakkuda lisalende näiteks Helsingi, Stockholmi või Kopenhaageni suunal.
Tartu-Tallinna liini teenindava Estonian Airi asepresident Rauno Parras ei tahtnud selle üle arutleda, kuidas mõjutab nende firmat Air Balticu Tartust lahkumine. Küll aga kinnitas Parras, et Estonian Airil pole mingeid etteheiteid Tartu lennujaamale, kui välja jätta nädalatagune juhtum. «Muidugi tekitab selline asi pahameelt, aga meie jaoks ei ole see juhtum kindlasti selline, mille põhjal hakata kaaluma terve liini sulgemist,» lisas ta.
Kõigil reisijatel, kes olid ostnud pileti Air Balticu lennule Tartust alates 1. augustist, soovitab firma endaga ühendust võtta ning lubab neile sobivad võimalused leida.