Ilusate ilmadega käib praegu turbarabades kõva tootmistöö – ettevõtetel tuleb kuivadest suvepäevadest viimast võtta. Kui turvas kogutud, asutakse augustis müügitööle.
Turbarabades käib võidujooks ajaga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
OÜ Vestur on Türil asuva Järvamaa suurima turbatootmisettevõtte ja Eesti ühe suurema aiandusturba tootja ASi Prelvex tütarettevõte. AS Prelvex on turbatootmisel Eestis neljandal-viiendal kohal.
Osaühingu Vestur turbarabad asuvad Rakke vallas, kus turbatootmine käib sel suvel Salla ja Peetla maardlates. Ettevõte kasutab ka Simuna turbaraba, kuid praegu seal turvast ei toodeta.
Salla raba juhataja Urmas Alatsei sõnul on raba suurus 150 hektarit. Hooajalisi töölisi on sel suvel rabade peale kokku 15-20, talvel viis. “Hooajatööliste arv sõltub sellest, kui palju inimesi tahab tulla, vahel tahab noori rohkem tulla,” selgitas OÜ Vestur tegevjuht Veiko Karp. Noortele pakub ettevõte tööd raba turbatootmiseks ettevalmistamisel – kändude korjamisel ning rohimisel.
Viimane mõjutab otseselt toodangu kvaliteeti: enamik toodangust eksporditakse kasvuturbana Euroopasse. “Kogu umbrohi tuleb raba pealt ära rohida, samuti peavad kõik kraaviotsad olema umbrohuvabad. Umbrohi korjatakse kokku ja tuuakse rabast välja, et seemned turba sisse ei leviks,” rääkis Alatsei.
Suvisel ajal, kui on turbatootmiseks sobivad kuivad ilmad, tegeletakse turba kogumisega ning aunadesse ladustamisega.
Pärast korralikku vihma peab raba aga vähemalt viis päeva kuivama, enne kui on võimalik töödega jätkata. “Talunik saab heina kolme päevaga, turbaga läheb seitse päeva,” sõnas Veiko Karp ning lisas, et tänavuse suve kohta on veel vara hinnangut anda, kuid eesmärk on toota 100 000 kuupmeetrit turvast, mis on natuke enam kui möödunud aastal.
Enamik OÜ Vestur toodangust läheb välismaale, eelkõige Belgiasse ja Hollandisse, aga ka Saksamaale, Austriasse, Prantsusmaale ja Itaaliasse, Hispaaniani välja.
Eesti turbatootjate peamised konkurendid on lõunanaabrite ja Soome ettevõtted ning nende käekäik mõjutab meie turbatootmist tublisti.
OÜ Vestur tegevjuhi sõnul on viimastel aastatel hästi läinud, seda peamiselt seetõttu, et lätlased-leedulased on varasematel aastatel saanud vihma ning seetõttu vähem tootnud.
Ilmast tulenev eelis aga ei muuda tõsiasja, et lõunanaabritel on tugevad konkurentsieelised. “Neil on transpordieelis – tunduvalt lühem tee Euroopasse,” sõnas Karp. “Aga ka maavarade kaevandustasu on näiteks Lätis-Leedus väiksem ja järgmisest aastast saavad nemad kaevandamisel kasutada erimärgistusega kütust, meie mitte,” lisas ta.
Toodangut müüakse augustist septembrini, lepingud sõlmitakse oktoobris-novembris.
Turvas on börsikaup ning pikalt ette ennustada, milliseks kujuneb selle hooajahind, pole võimalik. Hind varieerub vastavalt ilmastikule ning konkurentide toodangumahtudele ja kvaliteedile.
Veiko Karp asus ettevõttesse tööle kuus aastat tagasi. “Kaks esimest aastat olid väga head turba-aastad – hinnad olid madalad, siis tuli kolm kehva aastat, igal pool oli kehv, siis osteti sama, selleks ajaks seisnud turvas ära hea hinnaga,” meenutas Karp.
Turbaaunade ülekuumenemine käärimisprotsessi tagajärjel on üks peamisi ohte toodangu ladustamisel, vajadusel tuleb aunasid ümber tõsta ja jahutada. “Seaduses jälgitakse temperatuuri isesüttimisohu tõttu, meie jaoks on temperatuur oluline seepärast, et kui see tõuseb aunas umbes 35 kraadini, hakkab turvas käärima ning ei ole enam aiandusturbana müüdav - kvaliteet langeb,” selgitas Karp ning meenutas, kuidas paar aastat tagasi turbarabas ilmselt summutist välja lennanud sädeme tõttu põleng puhkes.
Et OÜ Vestur turvast ei pakenda, läheb toodang lahtisena laevadega Kunda sadamast tellijateni. Rabadest veetakse seda välja veebruarist aprillini, seni, kuni teeolud lubavad. Karpi sõnul vajuvad rabateed enamasti varem ära, kui massipiirangud maanteedele jõuavad. “Meil on probleeme olnud küll, kui selgub, et Kundasse ei ole võimalik veokiga jõuda, kuna igas suunas on teedel kaheksa tonni piirang ees,” rääkis Karp.
Salla rabas kaevandatakse turvast 1972. aastast. Tehtud on eelkuivendus, mis lubaks tootmist veelgi laiendada. Veiko Karp arvas, et 10-20 aastat saaks Sallas veel tööd jätkata. “Alumine turvas on rohkem lagunenud, aiandusturbana see enam nii hea ei ole; kui keegi kombijaama siia kõrvale teeks, siis veel. Sellised vanad sood kõlbavad kütteturba tootmiseks, kuid meil tahetakse rohkem prügi põletada,” kõneles ta.