Viimased aastad on ilmekalt tõestanud, et usaldusel põhinev rahasüsteem siiski ei toimi. Ei toimi, sest usaldusel põhinevat rahasüsteemi juhivad inimesed ning inimesed kipuvad usaldust kuritarvitama. Ega USA rahasüsteemis nn dollari trükipressi kasutamine ei ole muud kui dollari usaldajate ja omanike usalduse kuritarvitamine.
Sama Euroopas, Euroopa laenumull ei ole muud kui poliitikutepoolne usalduse kuritarvitamine, mis vähendab usaldust euro suhtes. Ja soov turge reguleerida, ostes mõttetuid riskantseid võlakirju, ei ole ka muud kui usalduse kuritarvitamine. Selles olukorras osutub kuld, nagu varemgi ajaloos, taas rahaks, mida inimesed usaldavad. Tegelikult ei ole kulla hind tõusnud, vaid paberraha usaldusväärsus kolinal kukkunud.
Soovitan ajaloost õppida. Milline raha vorm on oma väärtust hoidnud läbi kriiside, inflatsiooni, sõdade ja riigipöörete. Kuld on seda teinud. Paberraha on vahetunud, devalveerunud, seda on devalveeritud, aga kuld on ikka kõrges hinnas. On alati olnud.
Loomulikult ei näe keegi kulla hinna liikumist ette ja seetõttu on oluline maailmas toimuvat jälgida. Praegu langeb paberraha väärtus jõhkra ülejõu elamise tõttu viimastel aastakümnetel ning selle eest tuleb tasuda. Kardan, et lõpuks tehakse seda läbi inflatsiooni, hüperinflatsiooni, mida meie mäletame rublaaja lõpust, ning selles kontekstis ei ole märke, miks kuld peaks odavnema.
Nagu eelnevalt mainisin, ei ole kulla hind tõusnud niisama. Selleks on ikka põhjus – niinimetatud võlakriis, mis ei ole ammu mõne üksiku riigi, vaid suurte süsteemide kriis. Inimesed üksnes avastavad järk-järgult, et Kreeka polegi ainuke must auk. Tegelikult on ELi keskmine võlakoorem ka väga kõrge, suurusjärk 80% SKTst, kusjuures see kasvab ja kasvab aastas jätkuvalt rohkem kui poliitikud vastastikku pühalikult lubanud.
Järelikult ei suudeta asja kuidagi ohjesse saada. Ja ma ei näe ka väljapääsu, kuidas normaaloludes asi laheneks. Ilma loomuliku lahenemiseta ehk kulutamise järsu vähenemiseta on ainus pääsetee inflatsiooni kaudu raha odavdamine ning seeläbi riikide maksuvõime parandamine. Kulla hinda see pigem tõstab.
Mõni analüütik on kulda võrrelnud kinnisvaraga, et kui oli kinnisvaramull, küll tuleb siis ka kullal. Aga on olulised erinevused. Minge võtke kulla ostuks laenu! Teile ei anta – järelikult ei saa kulla hind olla kerkinud laenude toel, see välistab laenuõhu kullamullis. Oluline on seegi, et kuld ei ole kohalik kaup, tema turg on alati rahvusvaheline, see hoiab ära piirkondlikud mullistumised.
Loomulikult ei saa välistada hinna korrektsioone, ka viimasel kümnel aastal on pideva tõusu aegadel olnud hinna ajutisi üpris järske langusi. Aga ei saagi olla absoluutset riskivaba investeeringut. Ometi on kõik märgid praegu kulla kasuks. Väidetakse, et kuld on täna kallis. Aastat neli tagasi küsis mu hea sõber oma investeerimiskonsultandilt kulla ostu suhtes nõu. Viimane kirjeldas kulda kui ääretult mullistunud ja üle mõistuse kallist toodet. Hind oli siis 550 eurot unts, aga nüüd kaks korda kõrgem. Konsultandi enda portfell on tänaseks napilt plussis. Mis siin mull oligi?
Ei saa midagi maailmas välistada. Lõppude lõpuks võib ju tekkida hetk, kus igaüks hakkab just kulda ihaldama, mille tõttu kulla hind ka ebaratsionaalselt üles läheb. Kulda on maailmas ikkagi väga piiratud koguses ning juurde trükkida teda ei saa. Aga selleks peab olukord kardinaalselt muutuma.