Muuseumi uksed-aknad vuntsiti üle

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Viru-Nigula koduloomuuseumi uksed-aknad ja fassaad said värske, kuid ajaloolise ilme.

FOTO: Arvet Mägi

Viru-Nigula koduloomuuseum, kunagine kirikumõisa pastoraadihoone sai uue väljanägemise: korda tehti kõik aknad, samuti restaureeriti välisuksed, parandati ja värviti linaõlivärviga hoone fassaad.

Mahukaid töid alustati juba möödunud sügisel ja need lõppesid sel suvel.

Koduloomuuseumi juhataja ja Viru-Nigula Hariduse Seltsi juhatuse liige Eha Piirsalu ütles, et uksed taastati esialgsel kujul - puhastati, asendati mädanenud osad ning kaeti linaõlivärviga. Välisustel on osaliselt säilinud puhutud klaasid, mis viitab sellele, et uksed on pärit 19. sajandi teisest veerandist, ilmselt umbes 1840. aastatest.

“Need on laiad ja väga hästi säilinud uksed,” kirjeldas tööd teinud aktsiaseltsi Näpi Ehitus töötaja Andres Sune.

Akendega palju tööd

Hoone kõik, nii sisemised kui välimised aknad võeti eest ära, aknaraamid puhastati, vahetati mädanenud osad uute vastu, võõbati raamid linaõlivärviga üle ning aknaklaasid kititi uuesti.

Mõned sisemised aknad, mis olid puudu, taastati vanade eeskujul, ülejäänud restaureeriti.

Hoonel on aknaid vahetatud erineval ajastul, osa ilmselt sõjaeelse Eesti aja alguses, ülejäänud nõukogude ajal.

Ka fassaad tehti korda ning värviti üle linaõlivärviga. Kui varem oli maja tumepruun, siis nüüd on selle fassaad heledamates kollakamates toonides.

Tööd võeti ette eelkõige seepärast, et tagada muinsuskaitsealuse hoone ja selle uste-akende säilimine võimalikult esialgsel kujul. Kui puit ei ole värvitud või on värv kohati maha tulnud ning osa laudu mädanenud, siis algab lagunemine. Ühtlasi saavutati palju värskem ja ilusam ilme.

Palju ilusam

“Maja on nüüd palju ilusam, hea ja uhke tunne on tööle tulla,” ütles Eha Piirsalu.

Tööde tellijaks oli Viru-Nigula Hariduse Selts ning need sai ette võtta tänu LEADER-programmist eraldatud toetusele.

Koos seltsi omaosalusega läks akende-uste ja fassaadi kordategemine maksma umbes 30 000 eurot.

Tööd olid kooskõlastatud muinsuskaitseametiga ning need tegi osaühing Näpi Ehitus.

Hoone kuulub EELK Viru-Nigula kogudusele. Koduloomuuseum tegutseb seal alates 1986. aastast. Nõukogude ajal oli pastoraa­dihoone kasutusel kooli internaadina, kus paiknesid ka õpeta­jate korterid, samuti haiglana.

Tagasi üles