Reedel Haljalas toimunud konverentsil "Virumaa noored, mis mõttes?" arutati, kes on koolis kuningas, ja küsiti, mitut keelt on Eestis vaja. Konverentsiga jäid rahule nii noored, kes said suud puhtaks rääkida, kui ka korraldajad.
Pole mõtet rääkida vene ja eesti noortest
29. november 2008, 12:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reedel arutasid ligi kolmsada Ida- ja Lääne-Virumaa koolinoort Haljala rahvamajas, kes on koolis kuningas ja mitut keelt on Eestis vaja. Arutelu juhatasid sisse Toomas Roolaid ja Eric Katskowski Eesti Väitlusseltsist, kes nimetatud teemadel väitlesid.
Ida-Virumaa noored arvasid, et pole mõtet rääkida vene noortest ja eesti noortest, vaid hoopis Eesti noortest, keda tuleb võrdselt väärtustada. Keeleõppeks vajavad vene noored motivatsiooni, et oleks selgelt näha, mida keelega peale hakata.
Noortel on tarvis rohkem võimalusi omavahel suhtlemiseks, sest seeläbi areneks keeleoskus ja paraneksid kogukondadevahelised suhted, rääkisid Ida-Virumaa noored. Noored palusid ka, et neil lastaks endil otsustada, kuidas nad elada tahavad.
TTÜ doktorant Veiko Karu ütles, et kõrgkoolis ei teki mingit küsimust, kes on kuningas. "Seal on kuningad nii õppijad kui ka õppejõud," lausus ta. "Noored on kuningad sellepärast, et meil on teadmistejanu, õppejõududel aga on teadmised, mida meile jagada. Meie asi on pärida, et ennast arendada," selgitas Karu.
Kohtla-Järve abiturient Ksenija arvas, et karistused ja trahvid ei paranda koolis midagi. "Õpilaste ja õpetajate suhted peavad olema sõbralikud, mitte rajanema hirmul," sõnas ta.
Riigikogu liige Marko Mihkelson ütles kommentaariks noorte väljaütlemistele, et kõlama jäi vägagi õige mõte - karistamise asemel tuleks rääkida, suhelda. "Õigem on püüda leida põhjused, miks nii käitutakse, mitte rahulduda tagajärgede parandamisega," lausus Mihkelson.
Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu juhataja Urmo Kübar rääkis, et hea kodanik saab olla igaüks, sõltumata tema kodakondsusest. "Hea kodaniku tunneb ära selle järgi, et ta oskab näha, kuidas kõik tema tegevused on seotud ja neil on mingi mõju teistele inimestele ja keskkonnale," kõneles Kübar.
Hea kodanik tegutseb tema sõnul nii, et tema käitumise mõju teistele inimestele oleks võimalikult positiivne ja keskkonnale võimalikult väike. Kübara hinnangul näitasid Haljalasse kogunenud noored üles väga suurt aktiivsust ja käitusid heade kodanikena.
"Tahan teile soovitada sama, mida kunagi ütles üks minu õpetaja - te olete sellises vanuses, kus igaühes on peidus Schillerid ja Goethed, ärge laske neil kaotsi minna," sõnas Urmo Kübar noortele.