1. septembril alustavad esimesed lapsed oma kooliteed vast loodud Rakvere Vanalinna koolis, kus nad õpivad waldorfpedagoogika tõekspidamiste järgi. Kool vastab küll kõigile seadustele, kuid on siiski omamoodi.
Viltpliiatsite ja õpikuteta kooli
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui veel möödunud aasta lõpul ei soovinud Rakvere Vabakooli Seltsi juhatuse liige Paul Priks anda kindlat daatumit Waldorfi kooli avamiseks Rakveres Pikal tänaval, siis tänaseks on hoone ettevalmistused lõpusirgel, koolitatud on õpetajad, nõutatud kõik vajalikud dokumendid ja load ning 1. septembril astuvad Rakvere Vanalinna kooli esimesed õpilased.
Praegu on kooli hingekirjas viis õpilast, kuigi võimalusi oleks 16 lapse vastuvõtmiseks.
Priksi sõnul ei ole ka nüüd veel hilja oma last Vanalinna kooli tuua. “Teste kui selliseid meil ei ole, on ainult kooliküpsuse katse,” ütles Priks ning lisas, et sealjuures on väga oluline ka vanemate soov, et nende laps just Waldorfi koolis õpiks. “Väga suureks eelduseks on kooli ja vanemate koostöö, meil ei saagi olla lapsevanemaid, keda ei huvita, kuidas nende laps areneb,” rääkis Priks. Lapsevanemad kohtuvad korra kuus ning seltsi liikmed igal nädalal.
Klassiõpetaja ja kolm aineõpetajat on ainsad palgalised töötajad, personal töötab vabatahtlikkuse alusel.
Direktor koolil veel puudub, kuid Priksi kinnitusel läbirääkimised sobiva isikuga käivad. “Vastavalt seadusele peab koolil olema direktor, sisulist tööd meil talle pakkuda ei ole, kuid ta tuleb meile siiski,” lisas Priks.
Kooli omanik on Rakvere Vabakooli Selts, mis juhib asutuse majanduspoolt, õppetööd korraldab õpetajate kolleegium.
Õppemaksu koolis ei ole, kasutada on riigi ja kohaliku omavalitsuse eraldised, mida saavad ka teised koolid. “Selts on mittetulundusühing, kasumit me ei taotle, kuid investeeringuteks nendest eraldistest loomulikult ei jätku, püüame erinevate fondide vahendeid kasutada,” täpsustas Priks.
Vanalinna kool vastab kõikidele koolidele esitatud nõuetele, kuid on siiski omamoodi.
Kui teistes koolides antakse lapsevanematele pikad nimekirjad vajalikest asjadest, mis rüblikule soetada vaja, siis Vanalinna kool eeldab lapsevanematelt vaid võimlemissusside ostmist. “Meil pole nimekirjagi, kõik vahendid, mida lapsed kasutavad, on olemas koolis, osa asjade eest tuleb lapsevanemal küll maksta,” kõneles Priks. Näiteks joonistatakse viltpliiatsite asemel vahakriitidega, vihikud on joonteta ja ruutudeta, ei kasutata töövihikuid ning ei ole vaja ka suurt koolikotti, kuna õpikuid pole. Priksi sõnul koostavad lapsed õpikud endale ise – vihik ongi nende õpik.
Samuti ei tee vähemalt esimese klassi lapsed kodutöid. “Kool on õppimise koht, mida nad siis koolis teevad, kui kodus nii palju õppima peavad,” märkis ta.
Ei panda selles koolis ka hindeid, küll aga antakse hinnanguid. “Kirjeldatakse lapse oskusi, võimeid, antakse mõista, kus võiks pingutada,” selgitas Priks ning lisas, et selline süsteem on informatiivsem kui numbriline hindamine.
Priksi kinnitusel saavad lapsed alternatiivse waldorfmetoodika järgi õppides vähemalt sama hea hariduse kui igas tavalises Eesti koolis. “Meile kehtivad kõik seadused nagu teistelegi,” kinnitas Priks.
Sama meelt on ka sügisel oma lapse Vanalinna kooli saatev Katri Kaldaru.
“Kumbki minu lastest pole käinud lasteaias ja ma kahtlesin pikka aega, kas tegin õigesti. Seepärast panin poisi Rakvere linna algkooli ettevalmistusklassi ning siis mõistsingi, et tavaline kool võib-olla ei olegi minu lapsele parim valik,” rääkis Kaldaru. Otsus ei tulnud siiski üleöö – Kaldaru käis kõigis Rakvere koolides vestlemas ning pärast õppekavaga tutvumist otsustas Vanalinna kooli kasuks.
“Waldorfi koolis arendatakse lapsi vastavalt lapse huvidele, ta saab väga palju erinevaid teadmisi,” kõneles Kaldaru. Talle meeldib ka see, et kohe esimesest klassist alustatakse võõrkeele õppimist ning tema sõnul on lastel Vanalinna koolis võimalik nii mõndagi ainesse põhjalikumalt süveneda.
Tundide arv koolis on küll sama, mis määrustega ette nähtud, kuid koolipäeva ülesehitus on omamoodi.
“Päev algab põhitunniga, mis on kaks tavatundi ehk poolteist tundi pikk ja koosneb omakorda osadest; pärast seda on ainetunnid – muusika, käsitöö, võõrkeel,” kirjeldas Paul Priks.
Põhitunnis õpivad lapsed näiteks emakeelt, matemaatikat aga ka vormijoonistamist. “See on joonte tõmbamine ja erinevate vormide joonistamine, alustatakse sirgest ja kõverast,” rääkis Priks. “See aitab areneda ja valmistab ette kirjutamiseks, samuti geomeetrilisteks aineteks.”
Koolis on epohhi- ehk tsüklipõhine õpe, mis tähendab, et neli nädalat õpitakse üht ainet süvitsi ning vahepeal seda ainet ei õpita üldse. “Õppimise ajal hingatakse sisse ja välja, hingates teadmised kinnistuvad, selle pärast ongi pausi vaja,” põhjendas Prikk epohhiõppe põhimõtet.
Praegu on koolil koolitusluba esimese astme koolihariduse andmiseks ehk I-III klassi õpetamiseks. Juba käib töö ka järgmise astme – IV-VI klassid – koolitusloa taotlemiseks. Ja kunagi saavad lapsed Priksi sõnul Vanalinna koolis ehk põhikooli lõpuni õppida.