Pritsimeestel napib raha päästesõidukite kasutamiseks

Ida-Eesti päästekeskuse Rakvere komando pealik Argo Pällo möödub langetatud päi päästeautode surnuaiast.

FOTO: Arvet Mägi

Varasemad kärped sisejulgeoleku valdkonnas on viinud selleni, et Lääne-Virumaa päästjatel on viiest paakautost rivist väljas kolm, samuti napib vahendeid kütuse ostmiseks.

Ida-Eesti päästekeskuse direktor Ailar Holzmann rääkis, et rivist on väljas Rakvere, Võsu ja Tapa komando paakauto ning nende remontimiseks pole raha.

Tavalise päästeauto veemahuti võimaldab pritsimeestel kustutada 4-5 minutit. Paakauto annab päästetööde juhile 15-20 minutit aega veetrasside rajamiseks, et võtta vett kas siis mõnest kohalikust veekogust või hüdrandist. Kui kohalikku veevõtukohta ei ole, siis tellib päästekorraldaja paakautosid juurde ja need tagavad kustutustöödel vajaliku vee koguse.

Et kutselistel pritsimeestel paakautosid maakonnas napib, siis kasutatakse vajadusel vabatahtlike komandode masinaid. Paakautod on veel Roela, Simuna ja Vajangu vabatahtlikel.

Probleemid tehnikaga ei puuduta mitte ainult paakautosid, vaid regionaalse päästekeskuse juhi sõnul on rivist väljas teisigi päästeautosid. Näiteks tõi ta Rakvere põhiauto. Virumaal on rivist väljas neli paakautot, viis põhiautot, viis suurema läbivusega ZiL-päästeautot, kaks konteiner- ja redelautot.

“Erinevatel põhjustel on tekkinud olukord, kus suur hulk päästeteenistuse tehnikast hakkab välja kukkuma,” tõdes Holzmann. Tema sõnul tekkis pärast 2009. ja 2010. aasta rahakärpeid olukord, kus tehnikat enam vajalikul määral hooldada ei saanud. Liiati ei liigu päästeteenistuse masinad mööda siledat asfalti, vaid sageli tuleb töötada keerulistes tingimustes.

Kui autosid piisavalt ei hooldata, siis aja möödudes vead suurenevad ja seega kasvavad ka remondile kuluvad summad.

Tehnika pisiremontideks on tänavu päästekeskuse eelarveridadel ümber tõstetud 37 000 eurot. “Suuri remonte enam teha ei suuda,” nentis Holz­mann. Suured ja sagedased põlengud mitte ainult ei lõhu tehnikat, vaid kulutavad ka kütust.

Näiteks tõi Holzmann sagedased olmekütusepõlengud Kundas. Veebruaris kustutasid päästjad Ida-Virumaal Kohtla-Nõmmel kaks nädalat pinnasepõlengut.

Kulude katteks on regionaalne päästekeskus esitanud taotluse, et vabariigi valitsuse reservfondist eraldataks Virumaa päästeteenistusele 80 000 eurot.

Kui riik kulusid ei hüvita, siis Holzmanni sõnul on tänavu päästjatel suhteliselt raske ots otsaga kokku tulla.

Lääne-Viru maavanem Einar Vallbaum tunnistas, et maavalitsusel ei ole mingeid võimalusi päästjaid aidata.

“Me võime koos Holz­man­niga minna siseministri kabinet­ti nutma, kuid sellest pole kasu,” ütles Vallbaum. “Siseminis­teeriumis teatakse isegi päästjate olukorda,” selgitas ta.

Vallbaumi sõnul on ta kaks korda pakkunud Ida-Eesti päästekeskusele võimalust remontida autosid Kundas maavanema transpordifirmas.

“Ei küsiks täishinda,” jätkas Vallbaum ja lisas, et päästekeskus ei ole ettepanekutele reageerinud.

Ida-Eesti päästekeskuse direktor Ailar Holzmann ütles, et neil lihtsalt ei ole raha remondi eest tasuda. Ei kallima ega odavama remondi eest.

Tagasi üles