Prügipress võimaldab kokkuhoidu

Viru Folk on saanud tuntuks oma keskkonnateadliku majandamise tõttu. Sel aastal tekkis festivalil vaid 6,7 tonni prügi, mis on 4,88 tonni vähem kui varasemal aastal.

FOTO: Meelis Meilbaum

Prügi sorteeriti Viru Folgil juba möödunud aastal, aga sel suvel oli festivalil esimest korda kasutusel prügipress, mis pani kohalikud inimesed mõtlema, kuidas seda igapäevaelus kasutada.

Varasematel aastatel koguti festivalil prügi kokku Võsu-Käsmu teeristis asuvatesse suurtesse multiliftkonteineritesse. Möödunud aastal alustas Viru Folgi keskkonnaprogrammi juht Erik Sikk koostööd MTÜga Eesti Pakendiringlus ning kõik jäätmed, mis festivali ajal tekkisid, sorteeriti liigiti.

“See annab võimaluse teatud osa tekkinud prügist taaskasutada, prügi on ju materjal,” märkis Sikk, kelle sõnul pole nüüd juba kaks aastat järjest festivalilt prügi prügimäele läinud. “Suur osa prügist läks jäätmekütusena kasutusse ning osa pakendeist kasutatakse siinsamas Eestis ka uuesti materjalina,” selgitas Sikk.

Sel aastal otsustati koostöös Eesti Pakendiringlusega paigaldada festivali ajal kohapeale prügipress.

“Tänapäeval on igal pool suuremate poodide juures pakendipressid või presskonteinerid, sest keegi ei taha ju õhku transportida,” ütles Sikk. “Kui varem oli meil folgi ajal kaks multiliftkonteinerit, siis prügipress töötab nii edukalt, et sel aastal mahutasime kogu prügi pisikesse konteinerisse,” tõi ta võrdluseks.

Tänavu kogunes festivali jooksul ka märkimisväärselt vähem prügi – vaid 6,7 tonni, seda on 4,88 tonni vähem kui mullu, kuigi külastajaid oli Siku hinnangul enam-vähem sama palju.

Tõenäoliselt üks suuremaid mõjutajaid oli see, et nüüd olid konteinerid suletud. “Ilmselt varasematel aastatel toimisid avatud konteinerid Võsu, Käsmu ja ümberkaudsete külade jäätmeprojektina, vahelejäämisi oli üksjagu,” märkis Sikk. Avatud konteinerites olev papp ja paber said vihmaga ka märjaks ning niiskuse suurenedes kogusid kaalu.

“Viru Folgi peakorraldaja Peep Veedla rääkis lisaks, et praegu inimesed üldse tarbivad vähem, seega tekib vähem prahti,” lisas Sikk.

Käsmu külavanemal ja Vihula vallavalitsuse liikmel Aarne Vaigul tekkis folgi meeskonna prügipressiga toimetamist vaadates mõtteid. “Prügi pressimine on ökonoomne ja aitab kulusid kokku hoida, Viru Folgil on prügipress end igati õigustanud,” kõneles Vaik, kes on ise bioloogina huvitatud keskkonnasäästlikust prügikäitlusest.

“Käsmu üksi on liiga väike asula, selle jaoks on prügipress liiga suur, mitme asula peale aga võiks asja arutada,” arvas ta ning lisas, et järgmisel vallavalitsuse istungil on tal kavas see teema jutuks võtta.

Kuigi Eesti Pakendiringlus tegeleb eelkõige pakenditega ning prügipresse vahendavad jäätmefirmad, oli MTÜ Eesti Pakendiringlus juhatuse esimees Aivo Kangus nõus teemat kommenteerima.

Tema hinnangul sobiks presskonteineriga prügi kogumine suvila ja eramurajoonidesse, sest praegu maksavad suvilaomanikud pooltühja konteineri puhul ka õhuveo eest.

“Küsimus on siin kohaliku oma­valitsuse suutlikkuses kõik krundid süs­teemi kaasata,” ütles Kangus. “Ja kas kohalikud elanikud sellega kaasa tulevad. Praegu tõstavad nad jäätmekoti ukse taha või panevad aia taga olevasse konteinerisse, neil oleks kahtlemata ebamugavam viia see valla keskusesse jäätmekogumise punkti,” möönis Kangus.

Tema selgitusel aga press ise prügile mingeid nõudmisi ei esita. “Kui palju prügi on sorteeritud, ei oma tähtsust, kahtlemata ei saa sinna kive ja laudu panna, aga tavajäätmete kogumiseks on see väga sobilik.”

Prügipressi kasutamine poleks vastuolus ka jäätmeseadusega. “Kui näiteks kuuekümne majapidamise peale pannakse üks presskonteiner ja ühismahuti tühjendatakse vastavalt täitumisele, oleks see seadusandlikult võimalik,” mõtiskles Kangus.

Uus prügipress, mille kasti suurus on standardselt 16 m3, maksab sõltuvalt modifikatsioonist kümme kuni viisteist tuhat eurot, rentimine Aivo Kanguse sõnul 100-200 eurot kuus.

“Kas ta Käsmus ära tasuks, on vara öelda, oleneb, palju on prügi maht, millised on kaugused, kuidas toimub konteineri vedu ja nii edasi,” arutles Kangus.

Vihula abivallavanem Urmas Osila kinnitas, et puhtus ja korrashoid on omavalitsuse jaoks olulised teemad ning Võsule on kavas rajada jäätmejaam, kuhu liikide kaupa prügi ära anda. Jaama ehitamise rahastamiseks on keskkonnainvesteeringute keskusele taotluski esitatud. Samas nimetas Osila praegust jäätmeseadust jäigaks.

Näiteks on vallas rohelise mõtteviisiga inimesi, kes peavad küll kohustusliku jäätmeveoga liituma, kuid kellel tegelikult ei teki kuigi palju jäätmeid. “Peame läbi vaatama massiliselt avaldusi jäätmeveoga liitumisest vabastamise kohta,” põhjendas ta.

Nii Osila kui Vaik arutlesid, et tulevikus peaks elanikele prü­gi eest hoopis peale maksma.

“Praegu on nii, et inimene maksab kaks korda: üks kord, kui ta kauba koos pakendiga ostab, ja teine kord, kui ta selle pakendi ära annab, samas luuakse järjest enam elektri- ja küttejaamu, kus jäätmeid kasutatakse energia ja soojuse tootmiseks,” selgitas Osila.

MTÜ Eesti Pakendiringlus juhatuse esimees Aivo Kangus nõustus, et jäätmefirmade ülitiheda konkurentsi olmeprügi suureneva taaskasutuse tõttu peaks prügiveo hind tavatarbijale vähenema. “Prügi on mingite materjalide sorteerimata kogum, sorteerimise järel ja taaskasutusel selle väärtus tõuseb,” rõhutas Kangus.

Kuid seda, et prügi eest majapidamistele kunagi peale maksma hakataks, ta ei usu.

“Kui just nafta hind iga aastaga ei kahekordistu, ei hakata vähemalt lähema kümne aasta jooksul prügi eest majapidamistele peale maksma,” lausus Aivo Kangus.

Tagasi üles