Päästjatel oli reedel rivist väljas üle 36 sõiduki

Lääne-Virumaa päästjatel napib paakautosid.

FOTO: Meelis Meilbaum

Reede hommikupoolikul oli Eestis pritsimeestel rivist väljas üle 36 päästesõiduki, häirekeskuse Lõuna-Eesti keskus keeldus andmeid avalikustamast.

Abivajaja suhtleb hädaabitelefonil 112 helistades regionaalse häirekeskuse päästekorraldajaga. Päästekorraldaja saadab abi sõltuvalt igal hommikul päästekeskuse esitatud operatiivse valmisoleku aruandele, kuhu on punasega märgitud need sõidukid, mida kasutada ei saa. Seepärast pöördus Virumaa Teataja andmete saamiseks just regionaalsete häirekeskuste poole.

Operatiivse valmisoleku aruandel on päästesõiduk märgitud punasega ehk tunnistatud kasutuskõlbmatuks kahel põhjusel: sõiduk on kas mehitamata või tehniliselt korrast ära. Kõige enam oli kasutusest maas sõidukeid Virumaal: 4 päästeautot, 5 paakautot, üks redel- ja üks PRONTO tõstuk, 5 suure läbivusega ZiL-i, 2 konteinerautot, üks roomik ja 4 ATVd.

Häirekeskuse Põhja-Eesti keskuses ei saanud päästekorraldaja täna hommikupoole kasutada ühte paakautot, kolme põhiautot, ühte tõstukit ja kolme ZiL-i.

Lääne-Eesti keskuses oli hommikupoolikul operatiivse valmisoleku aruandes punasega märgitud pumbajaamaauto, paakauto, voolikauto, konteinerauto ja kõrgendatud läbivusega tulekustutusauto.

Häirekeskuse Lõuna-Eesti keskuse juhataja asetäitja Endel Raidma keeldus andmeid avalikustamast, viidates regionaalse häirekeskuse juhataja Anne-Liis Taalmanni antud korraldusele. Raidma ütles, et neid andmeid saab regionaalsest päästekeskusest. Seega oli täna hommikupoolikul mittetäielikel andmetel Eestis rivist väljas 36 päästeteenistuse sõidukit. Need andmed võivad päeva jooksul muutuda.

Häirekeskuse Ida-Eesti keskuse juhataja asetäitja Inga Kaaber tunnistas, et päästetehnika rivist väljalangemine mõjutab ka päästekorraldaja tööd. Kui vajalik tehnika puudub, siis peab päästetööde korraldaja läbirääkimisi päästetööde juhiga, et kust ja kuidas oleks otstarbekas tööks vajalik tuua. Keerulisemate probleemide lahendamisele kaastakse  päästekeskuse juhtkond. See kõik võtab aega.

Päästeameti avalike suhete juht Viola Murd ütles eile postimees.ee-le, et Eestis on rahapuuduse tõttu remondiootel umbes 20 päästeautot. “Varasemalt oli autode reserv igal maakonnal, nüüd oleme autoparki optimeerinud ja reserv on regioonis ühine. Aastast 2008 on autoparki vähendatud suurusjärgus üle 100 auto – need on kas maha kantud või üle antud vabatahtlikele,” sõnas ta.

Ida-Eesti päästekeskuse direktor Ailar Holzmann on varem öelnud, et eelarvekärbete tõttu 2009. ja 2010. aastal jäi päästeautodele vajalik tehnohooldus tegemata. Et need masinad töötavad tavaliselt rasketes tingimustes, siis vead suurenevad. Suurenevad ka remondile vajalikud summad, mida päästekeskusel ei ole. Suuremad põlengud on lisaks masinate lõhkumisele kulutanud ka kütust.

Reede pärastlõunal esitas päästeamet häirekeskuse kuut maakonda haldava Lõuna-Eesti keskuse andmed, kus operatiivse valmisoleku aruande järgi oli arvelt maas kustutustankett, reservpõhiauto, kaks kustutusautot, paakauto, logistikauto ja ATV.

Päästeameti avalike suhete büroo juhataja Viola Murd ütles, et Lõuna-Eesti päästetehnika parandamisega tegeldakse.

Täna on Eestis rivist väljas natuke üle 40 päästesõiduki. Neist pooled ehk täpsemalt öeldes 20 masinat seisavad seni, kuni leitakse raha nende remondiks. Virumaal ootab remondiraha 18, Lääne-Eestis 2 päästesõidukit.

Päästeameti avalike suhete büroo juhataja Viola Murd kinnitas, et tehnika remondiks vajalik summa saadakse vabariigi valitsuse reservfondist, kuid see võtab aega. "Väljakutsetele sõitmata ei jää ja keegi abita ei jää," rõhutas ta.
 

Tagasi üles