Millise keskerakonna liige tahan olla?

Lembit Kaljuvee

FOTO: Tairo Lutter / Virumaa Teataja

Keskerakonna juhi küsimus ei ole minu jaoks mitte usu küsimus, vaid probleem on siiski palju põhimõttelisem ja laiem. Küsida võiks hoopis nõnda: millist keskerakonda ja selle juhti ma tahan?


Ma tahan olla sellise keskerakonna liige, kus ei ole rahalisi probleeme, nagu erakonnal praegu on. Tahan keskerakonna juhiks sellist inimest, kes hoiaks erakonna rahaasjad kontrolli all, kes ei jäta arveid maksmata. Ma ei taha juhiks sellist inimest, kes lubab, aga pärast ei vasta telefonilegi.

Keskerakonnal, kuhu tahan kuuluda, peavad olema rahaasjad korras ja maksedistsipliin paigas. Mitte nii, nagu praegu, kus mööda Eestit ringi käies kuuleb, kuidas üks või teine asi on jälle maksmata. Erakonna rahaasjade eest on otseselt vastutav erakonna esimees.

Viimased neli aastat olen erakonna praeguselt esimehelt kuulnud lubadusi, kuidas asjad hakkavad paranema. Aga rahaasjad pole paranenud, vaid aina hullemaks läinud. Kui möödunud sügisel probleemi erakonnas avalikult üles tõstsin, siis midagi ju võeti ette, ent see kõik on tänaseks ebapiisav.

Näiteks riigipoolne toetus keskerakonnale on ju Eesti kroonides üle 20 miljoni aastas, nelja aastaga on see summa ligemale sada miljonit, ja ikka ei tulda toime. Ma ei taha rahaasjades valetavat ja ka oma toetajate üle irvitavat ning erakonna palgal olevatele inimestele raha võlgu jäävat erakonda. Tahan olla sellise keskerakonna liige, kus, kui antakse lubadused, need ka täidetakse.

Tunnen Jüri Ratast ligi kümme aastat, olen näinud teda erinevates ametites ja olen veendunud, et Jüri suudab rahaasjad keskerakonnas korda panna.

Ma ei taha olla sellise keskerakonna liige, kus suhted meediaga on lootusetult sassis. Selles vaid meediat süüdistada on lapsik. Olen energeetikaküsimustes kümneid kordi ajakirjandusele kaastööd pakkunud ning see on vastu võetud ja avaldatud. Pole küll aru saanud, et mind keskerakondliku kuuluvuse pärast ahistatakse või kuidagi piiratakse. Iga suhtlus on kahepoolne.

Kui olla avatud ja vastuvõtlik, siis aktsepteerib seda ka teine pool. Nähes aga enda ümber ainult vaenlasi, suurendab see erakonnas paranoilisi meeleolusid ja tekitab avalikkuses vastumõju. Praegust valimisvõitlust keskerakonnas on ajakirjandus minu meelest kajastanud vägagi objektiivselt, ei Savisaart ega Ratast pole halvustavalt koheldud. Ehkki on asju, mida oleks võinud teravamaltki uurida – näiteks n-ö valimisi Saaremaal ja Lääne-Virumaal.

Soovin olla sellise keskerakonna liige, mis suhtleb pressi ja avalikkusega konstruktiivselt ja avatult. Kogu selle avalikkusega suhtlemise fooni kujundab erakonna esimees. Olen kindel, et Jüri Ratas suudab nii pressi kui avalikkusega vahetumalt suhelda ja mõjutada erakonna mainet paremuse suunas.

Ma tahan olla keskerakonnas, mis oleks võimul ja saaks kaasa rääkida riigi asjade ajamisel, et ellu viia oma erakonna programmi. Taasiseseisvusaja 20 aastast on keskerakond võimul olnud üksnes viis aastat. See, et keskerakondlased on mitmes maakonnas võimul, on kohalike aktiivsete tegelaste teema. Erakonna esimehe asi on juhtida erakond Toompeale ja sealt esindajad Stenbocki majja.

Olukorras aga, kus praegune keskerakonna esimees ei aja asju Toompeal, vaid on varjunud kohaliku omavalitsuse väravate taha ehk teise ešeloni, ei anna lootust olukorra olulisele paranemisele. Erakonna esimees peab suhtlema, kohtuma teiste erakondade esimeestega, olema valmis võimule tulema. Jüri Ratas on näidanud, et on võimeline leidma kokkupuutepunkte erinevate erakondade poliitikutega, on valmis erakonda taas võimule viima.

Mina kui Eesti Keskerakonna asutajaliige ei taha kuuluda keskerakonda, mis on tuntud oma ignorantsuse poolest, vaid tahan kuuluda keskerakonda, mis peab lubadusi, suhtleb avatult avalikkusega ja suudab tulla võimule, mis on iga poliitilise erakonna eesmärk. Selleks, et ellu viia oma eesmärke ja ideaale, et rahval oleks oma riigis parem elada.
Ma usun, et seda kõike suudab Eesti Keskerakond teha Jüri Ratase esimeheks olles.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles