Võib öelda, et Rakveres – ja mitte ainult siin – on kortermajade renoveerimise buum. Vaevalt kaovad tellingud ühelt majalt, kui need juba naabruses üles seatakse. Värvilise uue kuue saavad majad toovad rõõmu lisaks elanikele ka linnapilti.
Juhtkiri: väärtus vaid tõuseb
17. juuli 2018, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Inimene on harjunud mõtlema, et kodu on kindlus, aga kui see kindlus laguneb, enam sooja ei pea ning ajahambale alla vannub, väheneb ka selle väärtus. Kui maja kena väljanägemine on vaid üks nüanss korterelamu renoveerimise plusspoolel, siis korteri väärtus nii üüri- kui ka müügiturul peaks olema argument, mis paneb mõtlema ka neis ühistuis, kus veel vajalikke samme maja kordategemise suunas astutud ei ole.
Renoveerimiseni jõudmine on ju jäämäe tipp. Jah, elanikele ebamugav aeg, mil tuleb kuude kaupa taluda tolmu ja sodi, kuid kõik see on parema tuleviku nimel. Tõsine töö on hoopis eelnev asjaajamine ja paberimajandus ning ühistu liikmetelt selle jah-sõna kättesaamine. Mitte kõik ei mõista renoveerimise vajalikkust säästmise eesmärgil, sest maja soojakadu on miski, mida on keeruline selgitada.
Renoveerimiseni jõudmine on ju jäämäe tipp. Jah, elanikele ebamugav aeg, mil tuleb kuude kaupa taluda tolmu ja sodi, kuid kõik see on parema tuleviku nimel.
Renoveerimisel on teisigi plusse: see ei tõsta mitte ainult korterite hinda, vaid innustab korteriomanikke endid kõpitsemist vajava eluasemega toimetama. Mõnel puhul võib tänu kortermajas askeldavatele ehitusmeestele hoo sisse saada ka pikka aega ooterežiimil püsinud kodune värskendusremont. Uuel väljanägemisel on enesetundele alati hea mõju, olgu tegemist juuksuriskäigu või kodukorrastusega.
Eriti tänuväärne on, et ettevõtmist veab Eesti Korteriühistute Liidu poolt Rakvere oma mees Andres Jaadla. Aasta algul alustas liit küsitlust, kui palju on Eestis veel ühistuid, mis eelmisest toetuse taotlemise voorust välja jäid. Selgus, et neid ikka jagub. Märtsis teatas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo Eesti Korteriühistute Liidule, et taotleb riigieelarve strateegia menetlemise käigus täiendavaid vahendeid, mida saab kasutama hakata alates järgmisest aastast. Et esimeste kortermajade renoveerimine jääb praeguseks juba aastate taha, on praegustel otsustajatel lihtsam otsustada. Tulemused on linnapildis silmaga nähtavad.