Vihula vallavanem ületas rekordi

Aarne Mäe
, peatoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Teet Suur

Vihula vald on selline omavalitsus, kus vallajuht istuks nagu kuumadel kividel. Praegune vallavanem Priit Pramann luges päevad kokku ja avastas, et on oma ametivendade ees absoluutne rekordiomanik.

Reformierakonda kuuluv Priit Pramann on vastuolulise Vihula valla peana vastu pidanud juba üle kolme aasta. Tegelikult oligi valimistsükkel varem kolmeaastane, kuid ükski vallavanem ei saanud pärast 1999. aasta Võsu ja Vihula valla ühinemist oma ametiaega täis.

Ühinemise järel juhtisid Vihula valda üksteise järel Tõnu Ammussaar, Enn Siska, praegune volikogu esimees Ain Välba, Arvo Kübar ja Raul Aak. Nõnda on Kuressaare abilinnapea kohalt põhjarannikule tulnud Pramann kümne aasta jooksul juba kuues vallavanem.

Millest see tuleb, et Vihula vallavanemad nii tihti vahetuvad?

Tõepoolest, pärast ühinemist pole keegi täisaega vallavanem olnud. Enne oli Vihula vallavanem kõige pikemalt Hilma Männik, kes oli üle nelja aasta. Aga siis oli Võsu vald eraldi. Tõnu Ammussaar oli enne ühinemist kaks ja pool aastat ja pärast seda ka sama palju, seega polnud ta kummalgi korral kogu valitsemisperioodi lõpuni.

Ei ütleks, et see voolavus on piirkonna eripära, siin on vähe finantse ja inimesigi vähe. Niipalju küll, et suur hulk on siin ju suvitajaid, kes tulevad mujalt ja on harjunud oma vallalt või linnalt rohkem saama. Siin ei saa nii palju. See taust kandub kindlasti üle ka kohalikele, kes probleemid tõstatavad.

Kas selline olukord oli teile ametisse astumise eel teada?

Kui ma 2005. aastal asusin vallavanema kohale, vaatasin ikka üle, kes on olnud ja kui kaua. Eks ta vähe kummaline tundus, et mehi pannakse ja võetakse, pannakse ja võetakse. Aga praeguseks on fraktsiooni kokkulepe pidanud ja usun, et peab ka lõpuni. Ja inimestega rääkides saadakse aru, millised on meie võimalused.

Vihula vallas moodustavad koalitsiooni reformierakond ja rahvaliit, opositsioonis on keskerakond suhtarvuga 10:5. Seega on teil täiesti tugev ülekaal. Ometi kõigutati vahepeal teiegi tooli.

Eks neid ärevaid aegu on ikka olnud, aga need vaieldakse omakeskis läbi, mitte ei tooda volikogu istungile.

Mille üle on vaieldud?

Eks riid tekib alati siis, kui raha ei ole. Kui raha on vähe, tekivad pinged. Seetõttu on väga keeruline teha valikut, mida selle napi rahaga eelistada. Esimesed kaks aastat läksid meil ju varasemast jäänud arvete tasumiseks. Näiteks 2006. aastal maksime 2002. aastal sisse tulnud arvet.

Vihula vallas ja eeskätt Võsul põrkuvad sageli kohalike inimeste ja suvitajate arusaamad, ühed tahavad rahu, teised eelistavad elu käima lükata ja arendada. Kuidas teile tundub, kas selline vastuolu on olemas?

Kindlasti. Kõik tahavad rahu, aga samas tahetakse ka kõrtsi, kohvikut või poodi. Aga siis on põhiline, et kõrts oleks minu majast kaugel. See tasakaalu leidmine erinevate huvigruppide vahel on ütlemata keeruline. Ja investorid teavad seda, et üldjuhul tuleb vastuseis.

Te olete Tallinnast pärit. Milline seos oli teil endal selle piirkonnaga enne vallavanemaks kandideerimist?

Mul on siinkandis suvila, olin juba aastaid siin suvitanud. Kuid see on kardinaalselt erinev, kas käid siin vaid korraks või elad aasta läbi.

Mis teile oma tegutsemisaastate jooksul tehtust enim rahuldust pakub?

Võsu sillad said korda, üle on käidud kõik puhastusseadmed, tänavavalgustus on korras, suur võit on aga prügimajanduse korrastamine.

Võsu ranna kvaliteet oli kõva kriitika alla, ka sinilipust jäite kahel aastal järjest ilma.

Sinilippu ei ole, aga sinilipu nõudeid oleme täitnud. Eks on palju ütlejaid, et kasvab ja on adru, kuid see ongi selline lahe lõpp, kuhu kogu asi kokku keerab.

Aga eelmisel aastal sõelusime esimest korda liiva, sel sügisel korjasime adru, kevadel teeme seda samuti, tulemused peaks hakkama tulema.

Metsaklubi lammutasite maha, mis rannaklubist saab, sealt kavatseb vallavalitsus jätkuvalt välja kolida.

See plaan on alles ning tahame minna Elioni majja, mille ostsime. Ostmise mõte oli eelkõige selles, et kindlustada perearsti punkti jäämine. Üritasime apteeki sinna majja uuesti saada, kuid ei õnnestunud.

Üritame tekitada sellise teenindusmaja, kus üleval oleks vallavalitsus, politsei, turvafirma, all juuksur, väike kauplus, apteek, perearst. Rannaklubist saaks aga see, milleks ta ehitatigi - klubihoone, kus on raamatukogu, noortekeskus ja vaadataks ka kinofilme.

Mida toob tulevik? Ühinemisprotsess Haljala ja Kadrina vallaga on pooleli.

Osa ühiskomisjone on koos käinud, et asja arutada. Ajakava on tehtud, 2010ndaks tahaks jõuda paberitega nii kaugele, et näha, kus see võit siis on.

Kas ise kandideerite tulevastel valimistel?

Kindlasti. Kui tööle tulin, ütlesin volikogus küll, et eesmärk on olla vallavanem kaheksa aastat ehk kaks valitsemisperioodi. Ei tea, kas ma seda just vallavanemana teen, aga tänaseks olen kogu oma elamise sidunud ikkagi Vihula vallaga.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles