Eeskujulikku ettevõtlust on Eestis kombeks iseloomustada selliste sõnadega nagu “nüüdisaegne”, “läänelik”, “euroopalik”. Sama suunda väljendas reformierakonna valimisprogrammi loosung “Eesti Põhjamaade tiigriks!”. Kahjuks aga ei taheta meil kuidagi omaks võtta Põhjamaadele ning Lääne-Euroopale põliselt omaseid väärtusi.
Nii domineerivad Eestis töösuhetes jätkuvalt varakapitalistlikud ettekujutused, mille kohaselt töötaja peab olema tänulik, et talle üldse tööd antakse ja mingitki palka makstakse, ning kui ta sellega rahul pole, pangu hõlmad vöö vahele ja lahkugu.
Töötajate algatusi töökorralduse ja töötingimuste parandamiseks peetakse paljudes ettevõtetes taunimisväärseks või lausa lubamatuks, paraku tuleb isegi Põhjamaade kapitalile kuuluvates ettevõtetes ette säärast töötajavaenulikku suhtumist, mis emafirmas Rootsis, Norras või Soomes ei tuleks tööandjatel mõttessegi.
Selline “kui ei meeldi, mine ära”-suhtumine on kõike muud kui tänapäevane ja inimkeskne. Riigi tasandil on see päädinud just nende andekate inimeste, kes võiksid riigi arengusse kõige enam panustada, lahkumisega Eestist. Pealegi edendavad demokraatiat aktiivsed kodanikud, mitte vaikimisele sundiv võimuaparaat.
Samamoodi on ka töösuhetes. Need töötajad, kellel on piisavalt pealehakkamist ja pühendumist tööle, kes vigu märgates teevad julgelt ettepaneku lahendada probleem parimal võimalikul moel, on ettevõtte väärtuslikem vara, mitte tööandja suurimad vaenlased. Näeme ametiühingutes üsna tihti, kuidas aktiivsed ametiühinguliikmed ja edukad usaldusisikud töötavad ettevõtetes väga kaua, jõudes karjääriredelil väga kõrgele ka põhitööl. Sest nende eesmärk ei ole teenida suuri summasid oma rahakotti, vaid aidata parimal viisil kaasa ettevõtte heale käekäigule.
Seetõttu peaks iga ettevõte, mis tahab olla euroopalik ja edukas, lähtuma nüüdisaegsetest põhimõtetest ka töösuhetes. See tähendab, et tööandja peaks igati toetama töötajaid esindava usaldusisiku valimist ning sisulist sotsiaaldialoogi konsensuse saavutamiseks töötingimuste ja ettevõtte arengu küsimustes. Aga ka ametiühingu moodustamist, kui see on töötajate soov.
Et igaühel, kes alles kaalub töötajate esindaja rolli võtmist oma kollektiivis või kes on juba valitud usaldusisikuks, oleks alati ja kõikjal ligipääs asjalikule ja sisukale infole töötajate esindamise küsimustes, töötas Ametiühingute Keskliit Euroopa Sotsiaalfondi rahastusel välja usaldusisiku veebikoolituse keskkonna http://usaldusisik.eakl.ee.
Sealt saab huviline teadmisi selle kohta, millised õigused, kohustused ja millise kaitse annab seadus talle seoses usaldusisiku rolli täitmisega. Lisaks leiab töötajate esindaja sealt häid nõuandeid tulemuslike läbirääkimiste pidamiseks tööandjaga ning konfliktide vältimiseks. Tööandjaga suhtlemiseks on usaldusisikule hädavajalik ka ülevaade kõige olulisemast töölepingu seaduses, samuti töökeskkonna, võrdse kohtlemise ja sotsiaalkindlustusega seotud küsimustest. Väärtuslikud on ka esmased nõuanded selle kohta, kuidas kaitsta töötajaid varalise vastutuse küsimustes, koondamisolukorras ning töövaidlustes. Koolituskeskkonnast leiab ka lihtsad juhised ametiühingu moodustamiseks.
Usaldusisiku veebikoolitust saab läbida eesti ja vene keeles ning kogu teave on kättesaadav nii audiotekstiga varustatud slaididena kui prinditavate pdf-failidena. Omandatud teadmiste kontrollimiseks on koolituskeskkonnas olemas test.
Kindlasti saab usaldusisiku veebikoolitusest head praktilist nõu ja tuge iga töötaja, kes soovib kaasa aidata tööelu kvaliteedi paranemisele oma kollektiivis – olgu ta eestlane või venelane, Tallinnast, Muhu saarelt või Setumaalt, töötagu ta tehases, laevas või ratastoolis kodukontorist.
Igaüks meist vajab teadmisi sellest, kuidas lahendada tööelus esinevaid probleeme partnerluse ja sotsiaaldialoogi vaimus. Oma tööelu kujundamises osalemine peaks muutuma loomulikuks iga töötaja jaoks. See aga eeldab mõistvat ja toetavat suhtumist ka kõigilt end tänapäevaseks ja euroopalikuks nimetavatelt tööandjatelt.