Vändates saab vilkalt edasi

Rakvere linnapea Andres Jaadla (esiplaanil punase särgiga) viis konverentsil “EuroVelo projekti uued arengud” osalejad jalgrattamatkale Rakvere olemasolevatele ning planeeritavatele kergliiklusteedele. Jalgrattaklubi Vänta Aga president ning EuroVelo koordinaatori ja Estovelo projektijuhi Rein Lepiku (esiplaanil helesinise särgiga) sõnul võib Rakvere ja Lääne-Viru matkaradadega rahule jääda.

FOTO: Aarne Mäe

Rakvere linnajuhtidel oli hea jalgrattateemalisele konverentsile kutsutuid pärast koosistumist sõitma kutsuda, sest kergliiklusteede võrk linnas ja selle ümber on lai ja laieneb üha.

Nii suunduti abilinnapea Ain Suurkaevu juhtimisel maavalitsuse juurest alla Rakvere ringtee poole ning sealt võis juba uuele kergliiklusteele siirduda. Kuna linn täitis praeguste teetööde käigus koalitsioonileppessegi jõudnud lubaduse, et Rakvere kergliiklustee ühendatakse Tõrma-Piira-Pajusti omaga, siis nõnda on võimalik võtta ette retke, mil pikkust üle paarikümne kilomeetri.


Läinud reedel toimus Rakveres jalgrattakonverents “EuroVelo projekti uued arengud”, kus arutleti Põhja-Eesti rannikupiirkonna jalgrattamarsruutide hetkeseisu ja arendamise üle. Jalgrattaklubi Vänta Aga presidendi, Esto­velo projektijuhi ja EuroVelo koordinaatori Rein Lepiku sõnul võib Lääne-Viru rattateedega rahule jääda.
Ida regionaalse maanteeameti saalis kohalike omavalitsuste, maanteeameti ja ministeeriumide esindajatega korraldatud kohtumise eesmärk oli saada ülevaade EuroVelo projekti käigust Euroopas ja Eestis, samuti arutleda Eesti kui jalgrattaturismimaa turunduse ning põhjaranniku jalgrattamarsruutide arendamise üle.
Konverentsi avanud Rakvere linnapea Andres Jaadla sõnul on Põhja-Eesti ja ka Virumaa ajast ees käinud, mis on ka mõjutanud kergliiklusteede rajamist. “On meil ju linnas ja ka maakonnas kruusakattega teed ammu unustatud, aga see andis ka tagasilööke – mitmes piirkonnas võinuksid olla eurostandardite järgi ehitatud teede kõrval ka kergliiklusteed, kuid kuna olime ajast ees, ei olnud meil tol ajal võimalik kasutada vastavaid eurotoetusi,” kõneles Jaadla. Ta tunnistas, et Rakvere ümbruses rajatakse kergliiklusteid kilomeetrite viisi, mis omakorda seab kohustuse ka linnale, et linna sees ja linnast väljuvatel teedel oleks jalgrattaühendus. “Oleme linnas välja töötanud kontseptsiooni “Rakvere – VeloCity 2012”, näeme, et linnas pole praegu piisavalt ka näiteks jalgratastele parkimiskohti – nii bussi- kui raudteejaama juures, nõukogudeaegse planeeringuga korrusmajades pole ratast samuti kuhugi panna, mõtleme väga tõsiselt korrusmajade juurde jalgrattamajade rajamise peale,” rääkis Jaadla.


Rein Lepik hindas Rakvere ja kogu Lääne-Virumaa kergliiklusteede võrku üsnagi heaks ning etteheiteid ei teinud. Ta möönis, et kohati võivad praegu veel omavahel ühendamata teelõigud ratturit pisut morjendada, kuid avaldas lootust, et aja möödudes moodustub tervik. “Eks Euroopaski kutsuti Euro­Velo projekt selleks ellu, et kui nii mõneski riigis olid jalgrattateed olemas, siis üle piiride need kokku ei saanud. Erinevates riikides on praegugi erinev arengutempo, kuid mõningate lähemate aastate jooksul peaks võrgustik valmis saama, samamoodi Eestis maakondade ja valdade tasemel,” kõneles ta.


Lepiku sõnul on üle Eesti mitmeid kohti, kus kergliiklusteede kvaliteet jätab soovida. “Oleme ju kõik näinud Tartu-Jõgeva tee ääres, kuidas jalgrattatee liigub ühest maanteeäärest teise – küll on seal kellegi eramaa või kitsas sild, miks ei saa tee ühel pool maanteed kulgeda. Aga kui rattur peab kogu aeg küllalt tiheda liiklusvooga teed ületama, on see minu arust veel ohtlikum, kui et ta liigub ühtlaselt mööda maanteeserva,” rääkis Lepik. “Samuti on alatine probleem äärekivid – tihti on need liiga kõrged, et seal rattaga mugavalt üle sõita. Mõnes kohas on keeruline sõlm jäetud lahendamata, aga kui see on keeruline liikluskorralduslikult, on see selgelt keeruline ka ratturile, probleeme on mujalgi, aga tehtud on palju ja loodan, et tu­levikus saab kõik veel paremale järjele,” lisas ta.
EuroVelo projekti raames järgmisena ettevõetav marsruut on nn Raudse Eesriide marsruut, mis hakkab kulgema mööda endise Nõukogude Liidu piiririike. Selle projektiga seoses arutleti konverentsil ka tee täpse asukoha üle Põhja-Eesti rannikul.
“Küsimus oli, kas EuroVelo marsruudile jääb Käsmu või Palmse mõis, kuid rada läheb ikkagi Palmse kaudu Võsule välja,” sõnas Lepik ning lisas, et kohalikud marsruudid peavadki seetõttu lisaks olema, et viia inimesi EuroVelo teelt ka näiteks Käsmu ja Vihula mõisast mere poole. “Rannikul tõtt-öelda rattamatkateid väga palju ei ole, see on kindlasti mõtlemiskoht,” lisas Lepik.


Rattateedega oli kitsas ka mujal maakonnas, sealhulgas Rakveres, nüüd on asjad hakanud liikuma. Seatud on eesmärk, et rattaga saaks kesklinnast linnaserva välja ja sealt mööda teedevõrku kaugemale. Juba praegu võib  linna ümber täiesti korraliku retke ette võtta.


1995. aastal alguse saanud EuroVelo projektis on ette nähtud 13 Euroopa riike läbivat jalgrattamarsruuti.
Kolm neist, Ateena – Nordkapp, ring ümber Balti mere ja nn Raudse Eesriide marsruut, läbivad ka Eestit.
EuroVelo Euroopa töögrupi liige Rein Lepik algatas ka üleriigiliste jalgrattamatkaradade süsteemi loomise Eestis Esto­velo projekti kaudu. Matkaradade vii­das­tami­seks töötati koostöös maanteeametiga välja viitade üldstandardid, suuresti keskkonnainvesteeringute keskuse finantseerituna põhimarsruudid 2001. aastal ka viidastati.

Tagasi üles