Sügisega kaasnevad aedviljavargused

Toomas Herm
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viru-Jaagupis ööbis üks aedviljakasvataja kaks nädalat kasvuhoones, jahinuga vööl.
Viru-Jaagupis ööbis üks aedviljakasvataja kaks nädalat kasvuhoones, jahinuga vööl. Foto: Meelis Meilbaum

Sügisel lähevad liikvele aedviljavargad ja halva õnne korral võib teie maalapike sattuda korduvate rüüsteretkede sihtpunktiks.


Kuuldavasti pidi Väike-Maarja poodides olema aedviljavargustega seonduv üks peamisi vestlusteemasid. Viru-Jaagupi kaupluses kehitasid aga müüjad võimalikest aedviljavarastest kuuldes õlgu ja tunnistasid, et pole võõraid porknaid-kaale himustavatest pikanäpumeestest midagi kuulnud. Kolmest müüjast noorim soovitas siiski minna asja uurima paneelmajade kõrvale rajatud aialappidele.

Kortermaja ees kõnniteed pühkinud naine, kes ei soovinud oma nime avalikustada, rääkis, et tema aiamaa on Kehalas. Tänavu ei ole seal vargad käinud, kuid kolm aastat tagasi viidi minema kogu kartulisaak.

Paarsada meetrit eemal oma kartulimaal askeldanud Liidia meenutas, et aasta tagasi jättis ta kasvuhoonesse kaks kotti kartuleid. Üks neist kadus jäljetult. Tagatipuks lõhkusid lapsed kasvuhoone ära ja tänavu eakas naine uut enam ei teinudki. “Olen selleks liiga vana,” sõnas Liidia.

Naise naabruses oma aiamaal nokitsenud Madis arvas, et tänavu on aedviljavargaid eelmiste aastatega võrreldes vähem, kuid puutumata pole temagi söögipoolis jäänud. “Mõni porgand on võetud,” sõnas mees, kelle hinnangul asub tema maalapp sõidutee ääres elumajadele lähedal ja eks see asjaolu hoiab vargad kaugemal.

August, kelle maatükk on Madise omast mitukümmend meetrit kaugemal, tunnistas, et ööbis hiljuti kaks nädalat järjest kasvuhoones. “Mul oli jahinuga kaasas,” sõnas mees ja kirjeldas, mida oleks vahele jäänud varastega ette võtnud.

Korduvalt pikanäpumeeste ohvriks langenud August rääkis loo, kuidas üks tema tuttav sattus hiljuti varastele peale. Olid kaks noort meest, kilekotid varastatud kraamiga käes. Pärimise peale, mis nad nii hilja seal kondavad, olevat vastatud, et jalutavad.

Augusti andmetel kutsunud tuttav mees ka politsei, kuid korravalvurid ei tulnud.

Kuigi mehe sugulane töötab politseis, ei olnud August mundrikandjate suhtes sugugi hästi meelestatud. Varnast oli võtta lugu, kuidas keegi lõhkus autoklaasi ja viskas pudeliga puruks toaakna. Kui politseinik väidetava kurjategija nime kuulis, siis olevat öelnud, et see isik on tagaotsitav. “Mis tagaotsitav – iga päev käis poes,” oli August imestunud.

Naabruses marjapõõsastes nokitsenud Lea teadis rääkida, et tänavu on põllult võetud kartulit ja kapsast. “Söögi jao võtavad,” nentis ta.

Lea sõnul võib ju kedagi ümberkaudsetest kurikaeltest kahtlustadagi. “Aga kellele sa lähed näpuga näitama.”
Kadrina vallavanem Aivar Lankei ütles, et viimasel kolmel aastal pole ta aedviljavarastest kuulnud. “Aga ma ei ütle, et see probleem ei või tekkida homme,” lisas ta kolm korda üle õla sülitades.

Vallajuht arvas, et toidukraami vargused sõltuvad asjaolust, kes kelle naabruses elab.

Lankei andmetel on vallas ette tulnud aiamaadel vandaalitsemist. Näiteks tõi ta kasvuhoonete lõhkumise.

Toidukraami varastamist pidas Lankei sotsiaalsfääri kuuluvaks probleemiks.

Rakvere politseijaoskonna pressiesindaja Mari Riina Rist ütles, tuginedes vestlusele piirkonnakonstaablitega, et näiteks Haljala vallas on aedviljavargusi eelmise aastaga võrreldes vähemaks jäänud. Mullu varastati sealkandis maasikaid.

Risti sõnul inimesed aedviljavarguste puhul politseisse ei pöördu. Seepärast kutsuvadki korravalvurid ohvreid üles vargustest mundrikandjatele teatama.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles