Aastaid kestnud teadmatus, mis saab Tapa raudteejaamast, hakkab taanduma ning Tapa vald ja Eesti Raudtee on asunud koos lagunevale ajaloolisele hoonekompleksile rakendust otsima.
Tapa vaksali jaoks hakkab lõpuks paistma lahendus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Raudteele kuuluv vaksal on pikka aega ettevõttele koormaks kaelas olnud, sest ideid, mida sellega ette võtta, polnud.
“Eesti Raudtee on kaua otsinud Tapa jaamahoonele rakendust, kuid osalt selle suuruse tõttu, osalt seetõttu, et vaksal asub raudteede vahel, ei ole leitud sobivat kandidaati, kes võtaks maja kasutusele,” rääkis Eesti Raudtee avalike suhete juht Urmas Glase.
“Kantuna murest maja saatuse pärast otsustas Eesti Raudtee kriitilise pilguga kaaluda enda võimalusi ajalooline hoone korda teha ja kasutusse võtta, nii oleme põhimõtteliselt langetanud otsuse koondada linna eri paigus asuvad struktuuriüksused vaksalihoonesse, selle raames tuleb läbi mõelda ja ümber kavandada Eesti Raudtee struktuuriüksuste paiknemise loogika,” kõneles Glase ning lisas, et ka veetornile on kavas leida rakendus.
Praegu aga pole veel ei plaani ega tähtaegu.
“Esialgu ei ole Eesti Raudtee tütarettevõte, kes tegeleb kinnisvaraküsimustega, jõudnud veel ruumide planeerimiseni ega projekteerimiseni. Loodetavasti jõutakse nendeni selle aastanumbri sees,” rääkis avalike suhete juht. Tema sõnul võiks kunagine ootesaal tagasi saada algupärase funktsiooni, ka võiks jaamahoones asuda kohalik raudteemuuseum.
Tapa vallavanema Alari Kirdi sõnul püüab vald omalt poolt samuti mõelda, mis jaamahoones veel asuda võiks.
“Meie poolt võiks Tallinna poolses otsas olla muuseum, on välja käidud teisigi huvitavaid mõtteid, näiteks hoones noortele huvitegevuse võimaldamine, aga need vajavad läbimõtlemist,” kõneles Kirt.
Tapa abivallavanem Andrus Freienthal on väga optimistlik ja loodab, et kui Eesti Raudtee annab lubaduse, seda ka peetakse.
“See on tõesti väga ilus ja uhke hoone ning annab linnale palju juurde, vallas oleme arutanud, et läheme asjaga kaasa ja teeme korda ühtlasi raudteejaama pargi,” rääkis Freienthal ning teatas, et aasta lõpuks valmivad uued perroonid ning eeldatavasti lähiaegadel saab poodiumile paika auruvedur, mille eksponeerimiskõlblikuks taastamise kallal tööd käivad.
Auruveduri projekti veab MTÜ Tapa Linna Arengu Selts, mis loodi valla juurde kohaliku elu arendamiseks. MTÜ juhatuse liikme ning Tapa vallavolikogu esimehe Urmas Roosimägi sõnul on vallas mitmeid kohaliku elu arenguga tegelevaid ühinguid, kuid ei ühtki, mis just Tapa linna elu arendaks.
Aasta alguses loodud seltsi esimene projekt oligi auruvedur, ka on uuritud jaamahoone kasutuselevõtu võimalusi.
Roosimägi andmetel ei ole Eesti Raudtee olnud sellegi vastu, et vaksal vallale loovutada, kuid ka vallal peab olema plaan, mida hiiglasliku hoonega ette võtta.
“Näen, et on probleem – kui Euroopa Liidu rahakott lahti läks, ehitasid vallad uhkeid hooneid, mida on ju vaja üleval pidada, nüüd näen uhkeid maju, mis on tühjad,” hoiatas Roosimägi.
“Vaja oleks riiklikke strateegilisi regionaalseid arengukavu, mis tervikut vaataks, sest näeme, et väga vähesed mõtlevad ette rohkem kui neli aastat. Me võiks ju ka selle hoone korda teha, kuid järgmine vallavalitsus peaks hakkama pead murdma, mida sellega nüüd ette võtta,” rääkis ta ning nentis, et seetõttu ongi otsuste langetamine vaksalihoone suhtes veninud – ühelt poolt nõuab suur hoone suuri investeeringuid selleks, et see korda saaks, teisalt peab olema selge, mis hoonega edasi teha ning kuidas selle halduskulud kaetakse.
“Meil on igasuguseid mõtteid olnud, loodan, et aasta lõpuks kujundame selge plaani, mis raudteejaama kompleksist saab,” ütles Roosimägi.