Aktuaalne: Ühendused panevad õla alla

FOTO: Montaaž/graafika

Kogukonna eest ei pea hoolt kandma vaid omavalitsused, hakkajad inimesed on kõikjal oodatud. Nõnda on eriti praegusel ajal, kui valdadel-linnadel napib niigi raha, tervitatav see, kui kodanikeühendused soovivad ise midagi ära teha.

Tihtipeale pole teenused, mida MTÜd osutavad, ettevõtjatele atraktiivsed, reeglina ei too need kasumit. Samas võib aga MTÜ oma tegevusega lisaks kohalike elanike rahulolule pakkuda ka olulist rahalist säästu: MTÜdel on võimalik kaasata vabatahtlikke, küsida projektidest toetust, samuti annetusi. Selleks et inimesed, kes soovivad kohalikku elu edendada, saaksid taotleda projektiraha ning oleksid kohalikule omavalitsusele usaldusväärsed partnerid, on vajalik luua juriidiline ühendus.
Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Mati Jõgi sõnul tegeleb maavalitsus MTÜdega seoses maavalitsuse tasandi toetusprogrammide ning MTÜde ja maavalitsuse partnerlusega.
“Koostöö on mõlemas suunas kasulik, mitte ainult kohalikele omavalitsustele, ja kuigi olukord muutub pigem üha enam koostöö ja suurema delegeerituse suunas, siis ma arvan, et omavalitsused saaksid veel rohkem ülesandeid delegeerida kodanikeühendustele kui seni tehtud,” märkis Jõgi.
Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna peaspetsialisti Kaire Kulliku sõnul teeb maavalitsus tihedat koostööd näiteks ka MTÜga Lääne-Viru Omavalitsuste Liit, SAga Lääne-Virumaa Arenduskeskus, turismivaldkonnas SAga Põhja-Eesti Turism ja MTÜga Lääne-Viru Turism.

Väike-Maarja vallavanema Indrek Kesküla sõnul on aktiivsed vabaühendused vallale väga olulised. “Väike-Maarja vallas on MTÜde osatähtsus aasta-aastalt suurenenud, eriti puudutab see küladega seotud tegemisi,” ütles ta. Sama kinnitas Sõmeru vallavanem Peep Vassiljev, kelle sõnul on just külade puhul vägagi tervitatav aktiivsete vabaühenduste olemasolu, mida vald siis vastavalt võimalustele tegevustoetusega aitab.
“Kohalik elu on mitmekesisem ja võimalusterohkem, kui kohalikud elanikud ning piirkonda arendada soovivad inimesed leiavad ise aega ja tahtmist panustada sellesse oma isiklikku energiat,” rõhutas Kesküla mõtet, et inimesed saavad ise palju enda mõnusamaks äraolemiseks ette võtta.


Paraku on kodanikualgatuse kohta käivate paljude positiivsete näidete kõrval ka juhtumeid, kus ära on kasutatud nii kohalike elanike kui ka omavalitsuse usaldust.
Meediaski on korduvalt arutatud MTÜ Jeeriko juhtumit Tapa vallas, kus ühingus tekkisid probleemid põhjendamata rahakasutusega. Sellest ajendatuna karmistati sel suvel Tapa valla ja mittetulundusühingute vahelise koostöö aruandluskorda.
Vallavanem Alari Kirti sõnul tingisid selle negatiivsed kogemused, näiteks on vald mittetulundusühingu tegevust toetanud, kuid hiljem on selgunud, et toetust pole kasutatud sihipäraselt. Karmim kord aga ei tähenda, et vald ei sooviks koostööd teha, vallavanema sõnutisi on kodanikualgatus igati tervitatav.
Probleeme esines ka Kunda linnavalitsuse koostöö MTÜ Pylades Laagrikeskusega. 2004. aastal sõlmis linn ühendusega Toolse laagri vara tasuta kasutamise lepingu. Järgneval kahel aastal käis laagris aktiivne tegevus, mis aga enam ja enam soikus kuni katkemiseni 2009. aastal. 2010. aastal leping enne tähtaega lõpetati ning uue konkursi tulemusena sõlmiti leping kohaliku vabaühendusega MTÜ Toolse Keskus.


Samuti oli MTÜ-l Neeruti Selts Kadrina vallas kuus aastat tagasi probleeme raha kasutamisega, kuid selts pöördus kohtusse ja süüdlane sai karistada. Kadrina vallavanema Aivar Lankei sõnul intsident valla ja MTÜ suhteid ei rikkunud. “Rahaline pool on tähtis, kui seda tõsiselt ei võta, siis tekivad probleemid,” nentis Lankei.
“Kohtume väga tihti MTÜ inimestega; kui tekib probleem, saame kohe lahendada. Usaldus on väga tähtis,” märkis ka Sõmeru vallavanem Peep Vassiljev. “Hea, kui on igal tiheasustusalal selline MTÜ, kes on vallale hea koostööpartner ning elanikega sidepidaja, siis saab asju ühiselt kavandada ja ellu viia – kolmanda sektoriga tuleb koostööd teha, sest ise igale poole ei jõua ega kõigi inimestega iga päev läbi käia,” rääkis Vassiljev.

Nõndasamuti on kohalikel omavalitsustel põhiseaduse järgi õigus moodustada teiste kohalike omavalitsustega liite ja ühisasutusi.
Nii on loodud Pandivere piirkonnas koostöö arendamiseks kohalike omavalitsuste algatusel MTÜ PAIK. PAIK ühendab peale omavalitsuste (Tamsalu, Väike-Maarja, Rakke, Laekvere) ka piirkonna ettevõtteid ning mittetulundussektorit. Samuti on PAIK piirkonnas LEADER-programmi elluviija.
Pandivere piirkonna omavalitsused on asutanud MTÜ Roheline PAIK, mille ülesandeks ühine jäätmekäitluse korraldamine.
Veel osaleb mitu omavalitsust Eesti Linnade Liidu tegevuses ning maakonna tervikliku arengu nimel tehakse koostööd Lääne-Viru Omavalitsuste Liidus.

Kes siis veel, kui mitte omad

Kogu maakonnas on hulganisti hästi töötavaid mittetulundusühinguid, pea igas külas on loodud külaelu vedamiseks ühing, ehitatud ning renoveeritud on kümneid seltsimaju, tegevusi pakutakse nii noortele kui vanadele, korda tehakse külaplatse ja palju muudki.


Näiteks Laekvere vallas tegutsev Venevere Haridus- ja Kultuuriselts sai eestvedaja Eerik Lumiste sõnul alguse kohaliku kooli sulgemisest 2003. aastal.
“Vahetult enne seda olin käinud Virumaa Lootuse korraldatud koolitusel, sain teada, kuidas on võimalik külasse lisaraha saada, ja moodustasimegi ühingu,” meenutas Lumiste ning lisas, et päris alguses võisid nad vallale parajalt tüütute putukatena tunduda.
“Kui olime aga mõne aasta tegutsenud ja ka tulemusi näidanud, kujunes koostöö väga heaks. Meie ei esita liigseid nõudeid, püüame väga palju ise ära teha ning samas aitab vald nii palju kui võimalik,” rääkis Lumiste.
Ta tõi välja, et ega külaelust ei ole huvitatud üksnes keskealised ja vanemad, väga palju tahavad kohalikud noored Veneveres ära teha. “Noored huvituvad ikka külaelust, isegi kui nad ise parasjagu mujal elavad, tundub siiski, et tahetakse tagasi tulla, nad hoolivad elukeskkonna parendamisest,” rääkis Lumiste.
Venevere Haridus- ja Kultuuriselts on renoveerinud projektiraha abil seltsimaja, korrastanud veskitiigid, külas on oma külaplats ja matkarada.


Sõmeru vallas tegutsev MTÜ Sõmeru Start alustas kümmekond aastat tagasi lauatennise spordiklubina, kuid nüüdseks on saanud vallas mittetulundussektori eestvedajaks.
MTÜ Sõmeru Start juhatuse liikme Maia Simkini sõnul tingis selle ühelt poolt see, et vallas tunti vajadust külaelu edendamise järele, ning teisalt sai külaliikumine hoo sisse ja oli vaja n-ö katusorganisatsiooni.
“Ei olegi vaja, et külaelu keegi kuskilt naaberkülast juhib, see peakski tulema seestpoolt,” kinnitas Maia Simkin ning lisas, et ka vald on omalt poolt väga soosiv. “Igas külas on sädeinimene või paar olemas, kui tal on koht, kus konts maha lüüa, hakkab asi arenema,” rääkis Maia Simkin.


MTÜ Sõmeru Start juhatuse liige Piret Laidroo on pikaajalise vabatahtliku töö kogemusega, seeläbi õnnestus tal ka palgaline töö vallas leida.
“Alguses olin aasta vabatahtlik, siis osalesin ringitöös, seejärel hakkasin projekte kirjutama ja küllap minu töö sobis – soovitan kõigile, et võõrastele enda näitamiseks sobibki väga hästi just vabatahtlik töö ning praktika,” rääkis Laidroo.
Nüüd aitab Piret Laidroo teistel MTÜdel jalgu alla saada ning antakse nõu, kuidas omavalitsustega suhelda. “Oleme Sõmeru Stardiga pikalt tegutsenud, alguses kõik vaevad ja raskused läbi elanud, on hea alustavatele ühingutele oma kogemustest rääkida, neid aidata,” kõneles ta.

Tagasi üles