OÜ Kiviõli Keemiatööstus pani neljapäeval nurgakivi uuele põlevkiviõli mahutipargile, mille kogumaksumus on 1,5 miljonit eurot ning mis on üks paljudest sammudest, mida ettevõte järgneva viie aasta plaanide kohaselt keskkonnasõbralikuma tootmise tarvis teeb.
Uus mahutipark vahetab veel sel aastal välja vana pargi, mis on mahutuselt peaaegu kaks korda suurem ning ei ole nii keskkonnasõbralik kui uus. Samuti asub vana mahutipark õlitootmisest kaugemal kui uus ning seega tähendab uute mahutite rajamine ka efektiivsuse kasvu.
“Kui me kunagi keskkonnaametiga maas istusime ja arutasime, millistest asjadest oleks otstarbekas alustada, siis just mahutipargi uuendamine sai toona valitud järgmiseks objektiks, mis uuendamist vajaks,” ütles OÜ Kiviõli Keemiatööstus juhatuse liige Robert Karpelin.
“Praegu me ei tea veel, kas meil ikka on mõistlik mahutipark valmis ehitada või ei ole,” tunnistas ettevõtte omanik Toomas Tamm, et praegu on kõik investeeringud seotud riskiga, kuna keskkonnakompleksloaga kaasa tulnud nõudmised käivad ettevõttele ette antud perioodi jooksul üle jõu ning juhul kui kompromissi ei saavutata, on tehasel aasta lõpus pea kohal taas sulgemisoht nagu ka mullu, kui oldi hädas kaevandusloa saamisega.
Tamme sõnul on nõuded, mis ettevõttele on pandud, ebareaalsed ning neid ei ole võimalik nii lühikese tähtaja jooksul täita. “Me ei ole investeerimise ja keskkonnasõbralikumaks muutumise vastu. Vastupidi, me oleme teinud arengukava aastani 2018 ning seal on kõik need tegevused ka kirjas, kuid millegipärast võeti seesama arengukava ja pressiti selle täitmine viie aasta pealt kuue kuu peale,” rääkis ta.
Selleks, et keskkonnasõbralikke uuendusi teha, on vaja pikka eeltööd: uuringuid, projekteerimisi, ehitust. “Näiteks oleme uue, 1,8 miljonit krooni maksva turbiini saamiseks käinud läbi pool maailma, teinud enam kui aasta eeltööd ning alles nüüd saame allkirjastada ostu-müügilepingu. Turbiin ise tuleb aasta pärast,” tõi Tamm näite, kui pikaks eeltööd venida võivad.
Paljud nõudmised, mis keskkonnakompleksloaga ettevõttele pandud on, kaotavad oma aktuaalsuse uuendustega, millega tehas on samuti juba kuus aastat tegelenud. Juhul kui suudetakse tööle saada uus süsteem, mis lubab kasutada ka peent põlevkivi ning mille ehitamise ja arendamisega on tegeletud juba kuus aastat, langeb ära suur osa praegustest ettekirjutustest.
Praegusel kujul tähendavad kompleksloaga kaasnenud nõuded sedagi, et ettevõte ei tohiks kasutada oma põlevkivikatlaid, mis tähendab probleeme ka linna kütmisel. Ettevõte plaanib küll oma süsteemi ümber ehitada, minna täielikult üle maa- ja uttegaaside kasutamisele, kuid seni, kui neid investeeringuid pole tehtud, ei saa praeguse seisu kohaselt linna kütta. Juhul kui keskkonnaametiga mingit kompromissi ei leita.
Robert Karpelini sõnul võtab katlasüsteemide uuendamine aga veidi aega, ehkki selle uuendamisega on juba algust tehtud ning uue turbiini muretsemine, mis aitab senisest paremini uttegaase ära kasutada, on esimene samm selles.
“Kui me süsteemi ümber ehitame, siis kaob ära ka see must suits, mis inimestele peavalu valmistab,” kinnitas ta ning lisas, et linna kavatsetakse kütta ka pärast süsteemide uuendamist.
Toomas Tamme sõnul muudab ettevõtte olukorra keeruliseks veel see, et investeeringuteks tuleb leida raha oma eelarvest.
“Kui kõik arvavad, et siit saadakse suuri kasumeid ja me ei raatsi lihtsalt investeerida, siis see on vale. Kasu saab ettevõttest riik, kes teenib meie pealt 100 miljonit krooni aastas, lisaks palgafond. Kuna meil korralikku kaevandusluba ei ole ning nüüd on probleemid ka kompleksloaga, siis ükski pank meid investeeringute tegemises ei toeta ning kõik tuleb teha omavahenditest, mis ei ole paraku võimalik,” tunnistas ettevõtte omanik Toomas Tamm.