Pühapäeval oli Tudu alevikus kuulda sae vingumist: koolimaja juures lõigati maha oksad ja suur osa harudest umbes 30 meetri kõrgusel hõbepaplil, mis oli muutunud ohtlikuks. Siiski jäeti alles kuue meetri kõrgune tüügas – loodetakse, et puu hakkab kevadel uusi võrseid ajama.
Tudu rahvamaja juhataja ning külaelu edendaja Helve Ploom ütles, et puust on kahju. Hõbepappel ehk hõbehaab oli kohalikele armsaks saanud ning muutunud kodukoha sümboliks.
Looduskaitsealuse puu kasvamist jälgides, selle ümber joostes ning mängides sirgus mitu põlvkonda lapsi. “See puu oli kooliga kokku kasvanud,” lausus Ploom. Ta meenutas, et puu ohtlikkusest ja haigustest räägiti juba mitu aastat ning oli selge, et sellega tuleb midagi ette võtta.
“Kui oli viimane kooli kokkutulek, lasid paljud endised õpilased end puu juures pildistada, et sellega hüvasti jätta,” jutustas külaelu edendaja.
Tudu lasteaia-põhikooli direktor Helge Arro tunnistas, et vana suur puu oli talle nii lähedane, et selle langetamist ta jälgida ei suutnud. “Isegi täna on raske sinnapoole vaadata,” sõnas Arro päev hiljem.
Siiski loodetakse, et puu allesjäänud osa ärkab uuele elule. “Hõbepappel on selline puu, et hakkab uusi võrseid ajama. Loodame, et sellele jääb hing sisse,” rääkis koolidirektor.
Pilvepuu nime kandnud hõbehaab istutati 1929. aastal, kui valmis eelmine, toona puust koolimaja. Istiku tõi oma kodukohast tolleaegne koolijuhataja Minna Vaatsepp ning kaks koolipoissi Jüri Lohu ja Enn Muldma panid selle kasvama.
“Ma olen ise siin koolis käinud, 1960. aastatel oli puu muidugi palju väiksem,” jutustas Arro. Kuid juba toona oli see oluline tähis.
Samas ütles koolijuht, et ohutuse huvides oli puu kärpimine vältimatu.
Täpne Pilvepuu suurus ei ole teada, sest mõõtmiste tulemused on erinevad, kuid kõrgust oli sel umbkaudu kolmkümmend meetrit. Puutüve ümbermõõt oli 6,5 meetrit ja võra läbimõõt 25,5 x 26,5 meetrit. Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) hinnangul oli tegemist väärtusliku ja võimsa põlispuuga, ilmselt suurima hõbepapliga Eestis.
Tudu osavalla vanem Uno Muruvee rääkis, et kaheksakümmend aastat olid teinud oma töö ning puu oli muutunud väga ohtlikuks. Ta ütles, et kui puu harud või mõni suurtest okstest oleks langenud hoonete, autode või inimeste peale, oleks kahjud võinud olla suured.
“Inimlikult on muidugi kahju,” tunnistas Muruvee, kes on Tudu kooli vilistlane. Kuid elanike turvalisuse huvides tuli selline otsus teha. Muruvee rääkis, et üks suur oks oligi juba murdunud ning lõhkunud õunapuid.
Muruvee sõnul tegeldi puu ohutuse küsimusega tegelikult juba paar aastat. Keskkonnaamet väljastas Vinni vallale loa looduskaitsealune hõbepappel maha võtta 2009. aastal.
Seejärel arvati aga hõbehaab RMK kaitsealuste põlispuude taastamise ja hooldamise projekti. Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastatud programmi eesmärk on 25 kaitsealuse objekti kordategemine.
Tudu Pilvepuu puhul oli kavas kõrvaldada võrast kuivanud oksad ja seal kasvavad põõsad, kärpida suuri harusid ning korrastada puualune ala ja panna uus korralik tähis.
“Mõte oli tampoonida ja toestada, et puu säiliks,” ütles Muruvee ning lisas, et kuna puu seisund oli kehv ning see asus koolimaja juures, kus jooksevad ringi lapsed, ning sõidutee ääres, siis selline lähenemine ei rahuldanud. RMK looduskaitseosakonna spetsialistid käisid uuesti kohapeal olukorraga tutvumas ning otsustasid hõbepapli siiski RMK kuludega madalaks lõigata.
Pühapäeval tegutseti RMK ning kohalike inimeste ja vabatahtlike päästjate koostöös. Kodukoha sümboli saatusele elas kaasa omajagu rahvast, fotoringi õpilased tegid ettevõtmisest pilte, et see kroonikasse jäädvustada.