Aidu karjäär laieneb kaevanduseks

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uue kaevanduse piirkonnas küsitletud elanikud loodavad, et praegu karjäärist kostev ekskavaatorite müra allmaakaevandamise puhul kaob.
Uue kaevanduse piirkonnas küsitletud elanikud loodavad, et praegu karjäärist kostev ekskavaatorite müra allmaakaevandamise puhul kaob. Foto: Peeter Lilleväli/Põhjarannik

Eesti Energia Kaevandused taotleb luba Aidu karjääriga külgneva kaevanduse avamiseks, et sealse piirkonna põlevkivivarud aastaks 2016 ammendada.

Aidu III kaevandus on otstarbekas avada just nüüd, mil kõrval asuv karjäär hakkab tegevust lõpetama, ning loogiline on sealsamas naabruses paiknev põlevkivivaru kohe välja võtta. Seda enam, et eraldi teenindusmaad uus mäeeraldis ei vaja, vaid kasutada saab karjääri teenindamiseks rajatud hooneid.

Kaevanduse keskkonnamõju hinnates küsitleti ka piirkonna elanikke, kes leidsid, et parem ongi, kui kaevandamine toimub lähiaastatel, selle asemel et seda määramata ajaks tulevikku lükata.

“Maidla valda jääb kaevandusest küll vaid umbes kuuendik, aga Ojamaa küla mõjutab see väga tugevasti,” rääkis Maidla vallavolikogu esimees Enno Vinni, kelle sõnul on praegu käsil läbirääkimised kohalike elanike, vallajuhtide ja kaevandaja vahel.

“Kõigepealt peaks lõhkamised kontrolli alla saama,” ütles Vinni olulisimaks läbirääkimiste teemaks. “Iga majapidamise juures, millest vähem kui viiesaja meetri kaugusel lõhatakse, peaks olema seismograaf, mis lõhkamiste tugevust pidevalt registreeriks, nii et see ka hiljem jälgitav oleks.”

Teise olulise punktina käsitletakse veemajandust. Eesti Energia Kaevandused küll rajab kaevanduse alale nii puurkaevu kui veetorustikud, ent praeguse seisukoha järgi tuleb külaelanikel nende haldamine kohe enda kanda võtta ning ka vee eest maksma hakata.

“Meie soov on, et kuni kaevandamise lõpuni peaks kaevandaja need enda bilanssi jätma ja senikaua ei peaks inimesed ka midagi maksma,” ütles Vinni.

Arutusel on ka Rääsa ja Ojamaa küla ühendava tee kordategemine ning kompensatsioon häiringute eest kaevanduse piirkonnas elavatele inimestele.

Mäetaguse vallavalitsuse keskkonnanõunik Martin Mägi ütles, et võimalikest probleemidest ja nende la­hen­dus­varian­tidest saab rääkida alles pärast 6. oktoobril toimuvat keskkonnamõju hindamise aruande avalikku arutelu.

Eesti Energia Kaevanduste arendusdirektori Kalmer Sokmani sõnul jääb uue kaevanduse kohale üks Mäetaguse valla majapidamine ning selle mõjutsooni neli Maidla valla majapidamist.

OÜs Alkranel valminud keskkonnamõju hindamise aruandes tõdeti, et oma väikese mahu tõttu Aidu III kaevandus piirkonna veekeskkonnale olulist mõju ei avalda, küll aga lükkab mitme aasta võrra edasi Aidu karjääri täielikku veega täitumist. Seetõttu tuleb sõudekanali veega täitmisel tõenäoliselt kasutada lisavett Ojamaa jõest, parandades eelnevalt kanali põhja veepidavust.

Kalmer Sokman kinnitas, et sõudekanaliga seotud plaane kaevanduse avamine ei mõjutaks: “Karjääri läänepoolsed pumplad me demonteerime, osa tranšeesid täidame, ehitame tõkked ette ja rajame ühenduse Ojamaa jõega.”

Kui kaevandusettevõte kaevandamiseks loa saab, alustatakse kaevandamist juba tuleval kevadel. Esimesel, ettevalmistaval aastal on Sokmani sõnul plaanis kaevandada pool miljonit tonni põlevkivi, millele järgneb kolm aastat kõva tööd – pisut üle kahe miljoni tonni aastas – ning seejärel kaevanduse sulgemine.

Kaks mäeeraldise piirkonnas asuva maa omanikku on ettevõtet teavitanud soovist tulevikus oma maa-alal ehitada ning lubanud esitada ka soovitava ehitusala paiknemise. Keskkonnamõju hindaja seisukoht on, et nende alade alla tuleks kaevandamise käigus jätta tervikud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles