Helsingis sõidab teist mööda tramm, suur reklaam "Viro Kaapelissa" küljel. Varsti tuleb teinegi tramm sama plakatiga, siis kolmas. Sel aastal käis endises kaablitehases Kaapelis kahe päeva jooksul umbes 14 000 inimest.
Laatade lummuses
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohale tullakse üle kogu Soome, sest Tuglase Seltsi mardilaat on aasta sündmus. Siin saavad kokku estofiilid Tamperest, Lappeenrannast, Vaasast jm. Siia tulevad väliseestlased ja kodusoomlased, et viro keelt ja uudiseid kuulda: Kas Rakverest on jälle mõni uus raamat ilmunud? Kas sel suvel Võsul eesti keele kursust ei tulegi? Kas meie president Tarja oli ikka tõesti suvel nädal aega Rakveres ja mardilaadal teid endale külla kutsus?
Mardilaat alustas 20 aastat tagasi Ressu koolimajast: Tuglase tädid tegid ise hapukapsaid, verivorste, kiluvõileibu ja ise müüsid neid. Saadud rahaga toetati Soomes õppivaid vaeseid eesti tudengeid. Kui Ressu kool jäi väikeseks, koliti üle Wanhasse Satamasse, kus kunagised ladudevahelised tänavad on moodsa klaaskatusega kaetud. Seegi jäi lõpuks kitsaks ja nüüd oli laat Kaapelis juba neljandat aastat.
Mardilaadal on kõige ehtsam Eesti: Kihnu Virve laulab ja Kihnu naised müüvad ise oma imelisi sokke, kuulsad Haapsalu rätid tulevad otse Haapsalust, setud tõmbavad oma karmoškat ja kauplevad setu-soome segakeeles, elus Gert Kanter annab intervjuusid ja Hardi Volmer näitab ennast koos oma filmidega. Kui 20 aastat tagasi olid laadal Rakvere teatri mardisandid ja geoloog Marko Pomerants mängis viimast vene miilitsat, siis nüüdne kultuuriprogramm annab välja festivali mõõtmed: kontserdid, loengud, etendused, näitused jpm. Lisaks õhtune simman kolme bändiga.
Mind võlub Tuglase Mardilaat oma lahke auraga: siin saan ma kokku oma endiste õpilaste ja sadade soome tuttavatega, kes püüavad eesti keeles rääkida (kaasa arvatud president). Mardilaadale tullakse kui peole - ja see ongi pidu. Suurim isamaaline pidu väljaspool Eestit. Järgmisel aastal on mardilaat Virumaa-teemaline. Peaks Arvo Pärdi ja Baruto kohale meelitama!
El Rastro Madridis, Hispaania
Tamara ja Riho Hütt meenutavad: see on suurim laat meie elus. Juba metroos olid inimesed kärudega, vankrikestega. Teed polnud vaja küsidagi, kõik läksid ühes suunas, minek oli juba eriline. Ja laat ise - kogu vanalinn kui laat! Üks tänav täis mööblit, teisel maalid, edasi tänavatäis loomi-linde, siis vanakraam ja pudi-padi. Sellesse ei jõuagi süveneda, vaid kulged ja naudid, mis ümberringi toimub.
Seal unustad aja ja vaatad inimesi, kauplemist. Seal mõistad, mida hispaanlased mõtlevad, kuidas tegelikult elavad. See pole lavastus turistidele - El Rastro on kirbuturg, mis ongi elu. Meile jäi meelde eriline vanaaegne nikerdustega kaleidoskoop ja üks armas valge hobune, mida oleks endale tahtnud.
Eutin, Saksamaa
Põhja-Saksa väikelinn kasvab kord aastas umbes kümnekordseks, kui augustis toimub seal Grossflohmarkt (suur täiturg). Kitsad tänavad ja väljakud on täis vanakraamikauplejaid, kes toovad välja vanad raamatud, heliplaadid, vana hõbeda, mänguasjad jpm. Eutinis on aastaid olnud meie Plöni-sõprade Eesti-Saksa telk. Lisaks labajalavalssidele oleme pakkunud seal ka hundijalavett ja maitsta sai ehtsaid Tallinna sprotte.
Eutini laat võlub alati oma rõõmsa avatusega: pargi ääres on õpetajate kohvik, kus pedagoogid müüvad kodus valmistatud torte - ikka tass kohvi ja tükk kooki, ja järjekord on ukse taga. Punasel Ristil on oma kohvilett, tuletõrjel õlletelk. Kõik teevad tööd vabatahtlikult ja seda on tunda müüjate rõõmsast meelest. Tähtis on hea tuju, mille koos kohvi, õlle või koogiga kaasa saab.
Sakslastel on kombeks korraldada turukarjumise võistlusi: kes valjemini ja vaimukamalt kaupa pakub, see võidab. Üks esikoha-mees müüb Eutinis aastaid puuvilja: suure veoautokasti külg on alla lastud ja tekkinud "laval" elab-lõugab-hüüab-pilkab-vaimutseb-naerutab parajalt paks mees. Umbes nagu meie rahandusminister, punetava näo ja pika põllega. Rahvast on murdu, sest kümne euro eest saab korvitäie frukte ja maotäie nalja.
Lübeck, Saksamaa
Lübeck on igal ajal ilus, kuid jõulude ajal i-m-e-l-i-n-e. Lübecki laada teeb erakordseks Püha Hinge hospidal. Selle keskaegse kloostri haigemaja ukse taga on nõus isegi sakslased järjekorras seisma (sakslane ei seisa kunagi sabas, ta kõnnib lihtsalt edasi). Kes lõpuks hospidali sisse saab, leiab eest kõrge kiriku, kus sajad kaheruutmeetrised kongikesed, kuhu kunagi mahtus vaid haigevoodi. Täna on need ainult naiste valduses, sest laata korraldab Frauenunion.
Ühes kongis higistavad oma kampsunite keskel ka Lõnga Liisu noorikud Pajustist. Ja hästi higistavad! Selle asemel et puhata soojal merel kruiisilaeval lõiguvad rikkad saksa prouad kärjevaha ja keeravad sellest küünlaid, kaaluvad teile kuumi kastaneid, pakuvad kohvi ja kooki, valavad saksakeelselt naeratades hõõgveini, endal põsed hõõgvel. Ja kuigi teil kõht on täis, võtate ikkagi klaasikese. Kuigi samasuguseid vahaküünlaid saab ka Roelast Taali mesilast, ostate siiski, sest kõik ostavad. Olete ju laadal.
Laata korraldavad saksa prouad on ise jõukad ja neil pole seda laata üldse vaja. Või siiski - see on tõeline Hea Tegevus, mida nad teevad, sest laada tulu läheb heategevusele, ka Eesti lastele.
Rakvere jõululaat, Eesti
Pikas tänavas levib täna hapukapsa, piparkookide ja hõõgveini lõhnade segu. Pühademeeleolu on haaranud ka Virumaa ekspealinna. Kiriku kõrvale on ümber suure kuuse istutatud majakesed, kust vaatavad vastu naeratavad punapõsksed käsitöötegijad: siit võite osta endale Tamsalu lapiteki, Kadrina viltmütsi, soojad Roela salasõrmikud, riidest Tudu mängukaru.
Siin saab midagi ka suhu pista ja keelt kasta: lihakombinaat pakub kuumi Krativorstikesi, Võhu Vein on väljas uue hõõgveiniga ja Eesti Pagaril on tarvakujulised piparkoogid. Rakvere Galeriis müüvad täna oma teoseid Virumaa kunstnikud ja kunstiüliõpilased, Riho Hütt jagab galerii uksel glögi ja mängib torupilli.
Kiriku noortemajas toimub muusikaline matk jõuluaegsesse Euroopasse: muusikakooli õpilased koos õpetajatega mängivad nii kirikumuusikat kui kunagist õukonnaaegset tantsumuusikat. Seda kõike kommenteerib koolipapa Peäske ise.
Katariina Keldrist on saanud tõeline jõulukelder: siin on endale ajutise kodu leidnud meie mahetootjad. Siit saab jõululeiba ja piparkooke, mett ja rohuteesid, ei puudu ka koduskeedetud seep, vahaküünlad, kodumoosid.
Athena koolis on võimalik ise meisterdamisel kätt proovida. Nagu imeväel valmivad ainulaadsed jõulukaardid ja siidimaalid. Vahepeal hüüavad pasunad, et laadalised märkaksid Rakvere linnapead, kes kaitseliidu maja rõdult kahele poole naeratades kõnet peab. Sellele järgneb Virumaa Teataja rõdult jõuluvanade ansambli esinemine - tunneme ära linnaosade vanemad.
Linnakodaniku muuseumis räägib Odette Kirss jõuludest vanas Rakveres. Kunderi Seltsi uksed on pärani ja kokatädi Eve Tamme jagab naistele nippe vanaaegsete jõulutoitude valmistamiseks. Mööda Pikka tänavat saavad lapsed koos jõuluvanaga saanisõitu teha, Rakvere teater korraldab suure jõululoterii, mille auhindadeks on teatripiletid. Linnanoorte näitetrupp annab südantsoojendava etenduse lastele Rakvere haiglas.
Rakvere jõululaat on kui jõulumuinasjutt või uskumatu lugu 1930. a Wirulasest, kus Rakvere laadale saabunud Medrano tsirkuse krokodill pääses puurist välja - talitaja oli purjus! - ja leiti üles Roodeväljalt veeloigust, kus ta külmetas ja haigeks jäi. Nii, et rakverelased teda tsirkuses ei näinudki. Nagu selle aasta jõululaatagi Pikas tänavas.