Uljaste soo peidab viimasel sõjasuvel alla tulistatud lennuki rususid

Sohu kukkunud lennukist on vaid mõned üksikud osad järele jäänud. Raul Ivanovi sõnul on see, mida tuli ei võtnud, aastatega tüki kaupa laiali kantud. Foto: Meelis Meilbaum

Uljaste soos on veel tänaseni Teise maailmasõja jälgi. Nimelt peidab soo viimasel sõjasuvel alla tulistatud Vene lennuki rususid.

30. mail 1944. aastal kell 10.17 tu­lis­tas saksa leitnant Otto Kittel Uljaste külas alla Vene lennuki koos kahe piloodiga.
Uljaste elanik Raul Ivanov rääkis, et rususid uurinud sõjaajaloolaste sõnul oli tegemist pommitaja Pe-2-ga, millel tol saatuslikul päe­val laskemoona kaasas polnud. Värvitoonide järgi oli lennuk 1943. aasta mudel, mis kõhu alt tae­vakarva sinine, pealt tumerohe­line. “Kui alt üles vaadatasid, siis nägid justkui pilve,” märkis meile teejuhiks olnud Ivanov.

Et Eesti oli sellel ajal veel sakslaste võimu all, oli lennuk suure tõe­näosusega luurelennul, kui Uljaste naabrusest Kassamäelt tabamuse sai. “Külaelanikud mäletasid, et lennuk oli hirmsa mürinaga tulnud, must jutt taga. Külast vaa­dati, et kukkus Uljaste järve, aga hiljem selgus, et lennuk libises siiski napilt üle järve ning potsatas hoopis pehmesse soosse ning süttis põlema,” vahendas teejuht tollaste külaelanike mälestusi. Männilatvadesse, mida kukkuv lennuk riivas, jäi jälg veel kauaks.
Vanemad inimesed teavad rää­kida, et venelastest lendurid pääse­sid eluga ning pagesid üle soo Põd­ri külasse varjule.
Alguses lennukit valvati ja külaelanikud sellele ligi ei pääsenud, kuid hiljem hakati seda tüki kaupa laiali kandma, ja seda tehakse tänaseni.

Raul Ivanov rääkis, et kerge plekk, millest oli lennuki kere tehtud, kooriti maha ja sellest valmistati  mitmesuguseid esemeid, mida majapidamises tollel ajal vaja läks.