Kolumn: Wesenberg

Jüri Lainevoog. Foto: Erakogu

Leidub lugusid, millele pidev kordamine on andnud näilise tõesära. Niisuguste hulka kuulub lugu Rakvere keskaegse nime Wesenberg väljapakkumisest Tarvanpe tõlkena. Lähtuvalt eeldusest, et alguses sisaldub tarvas ja teine pool võib otseselt mõistetava pea kõrval tähendada ka mäge (à la Toompea). Kokku panna: Wesent (alamsaksakeelne “piison”) + Berg (“mägi”) = Wesenberg – elementaarne, Watson? Ja kui lüüa seosele kinnituseks veel sõnnipäine vapp, saadaksegi argumentatsioon missugune. Aga päriselt?

Vapp langeb põhjendusena kohe ära, sest nagu Tallinna kolm lõvi pole seotud Kolõvaniga (keegi ei kaalukski väidet, et sümbol ütleb: “KOlme LÕvi VApiliNn”), vaid pärinevad Taani kuningakojast, ei ole meie sarvikki kohapealne sõna ja pildi liit – ta on üle võetud Herr zu Werledelt, vürstisoolt, kes tegutses Põhja-Saksamaal.

Sellest juhtniidist ergutatuna kaarti uurides võib igaüks teha tähelepaneku, et Mecklenburgische Seenplatte kreisis asub linn nimega Wesenberg ja mõnevõrra lääne pool, Schleswig-Holsteini liidumaal, Lübeckist kiviviske kaugusel veel üks. Kolm samanimelist paika on juhuslikuks sarnasuseks paljuvõitu ja kokkulangevus väärib punkthaaval analüüsi.