Mõisakool jätkab suvist aiatöötraditsiooni

Kirke Tobreluts
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lillepeenrad ootavad töökäsi.
Lillepeenrad ootavad töökäsi. Foto: Meelis Meilbaum

Pole palju koole, kus õpilastel on suvel peale kohustusliku lektüüri lugemise veel ülesandeid täita. Kiltsi mõisakoolis nõuavad aga lillepeenrad rohimist ja murulapid riisumist ning just see ongi parim viis nutisõltuvusest vabaneda.

Varem aiatöö nime kandnud õppepraktika on Kiltsi kooli noortele tavaline asi. "See on kestnud sellest ajast, kui kool üldse lossi läks, seega ligi sada aastat," teatas Kiltsi kooli direktor Merje Leemets. Direktori mäletamist mööda pole olnud aastat aiatööta, ikka tuleb mõisapargi eest hoolt kanda ja rohulibled peenrast ära noppida. Leemets lisas, et katselappidega kooliaeda, kus kasvaksid kurgid, porgandid ja muu söögikraam, ei ole juba aastaid. "On ainult lillepeenrad ja murulapid," lausus direktor.

Koolis õpib praegu 64 last, õppepraktika algab teisest klassist ning kestab kaheksanda klassini. Leemets sõnas, et tööl mõisapargis pole rangeid piire. "See on nii, nagu neile sobib. Kui keegi on näiteks reisil sel ajal, kui meie oleme soovitanud tal oma õppepraktikat teha, siis ei juhtu mitte midagi," ütles ta. Koolijuht lisas, et õpilased peavad heakorratööd tegema suve jooksul kolm korda, ja need seitsmenda ja kaheksanda klassi noored, kes on läbinud giidiõppe, saavad hoopis mõisapäevade ajal giidi aidata.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles