Põllutäis puid

Virumaa Teataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Virumaa Teataja.
Virumaa Teataja. Foto: Meelis Meilbaum

Kui tahad Lahemaa rahvuspargis endale maja juurde puukuuri või sauna ehitada, tuleb läbida meeletu bürokraatiakadalipp, ning ehitusluba tõenäoliselt ei antagi. Tahad aga metsas lageraiet teha – palun väga. Vägisi tekib küsimus, mida me siis kaitseme. Või keda.

Kevadel oli ETV saates “Osoon” juttu sellest, et aktiivse metsaraiumise tagajärjel on hakanud vähenema kakuliste arv. Ka on räägitud, et ilveseid on meie metsades napiks jäänud. Äkki on siingi küsimus selles, et metsade pindala on kokku kuivanud.

Ilveste nappus on aga omakorda aidanud kaasa metskitse arvukuse märkimisväärsele kasvule. Kitsed on kenad loomad, ent põllumehed kurdavad, et need graatsilised neljajalgsed on muutunud parajaks nuhtluseks. Loomulikult on metsaomanikud häiritud, sest talviti pole noorte puude võrsed maiuspalaks mitte ainult põtradele, vaid ka metskitsedele. Kõigel on kõigega seos.

Metsa raiumise vastu on viimase aasta jooksul väga palju sõna võetud, eriti aktiivseks läks raieteemaline jutt siis, kui päevakorrale kerkis Est-Fori tselluloositehase rajamine. Ning nagu igal asjal ikka, on nii vastaseid kui ka pooldajaid. On neid, kes arvavad, et mets peaks saama rahus kasvada, ja leidub neidki, kes arvavad, et Eestis võiks – ja isegi tuleks – raiemahte hoopis suurendada.

"Kunagi oli mets krooni kattevara. Krooni enam ei ole, kuid see ei tähenda, et metsa olema ei peaks."

Ühest küljest võttes on puu tarbetaim, täpselt samasugune nagu kapsas, hernes või nisu. Aga kui viimaste puhul paneme kevadel seemne mulda ja sügisel koristame saagi, siis puude puhul on ooteaeg aastakümnetepikkune.

Kunagi oli mets krooni kattevara. Krooni enam ei ole, kuid see ei tähenda, et metsa olema ei peaks. Mets on üks Eesti aaretest. Just mets, mitte puupõld, nagu enamikus Euroopa riikides kohata võib. Põld, kus mõnekümneaastased puud kui vahimehed sirgetes ridades üksteise kõrval seisavad ja kasvavad. Kohalikud nimetavad seda küll metsaks, kuid neil on sellest rääkides kummaline muie suuL.

Loomulikult tuleb metsa raiuda. Et mets oleks terve, et see annaks tulu. Aga ka nii, et meie lastelastelastelgi oleks võimalik minna metsa, kus kasvavad marjad ja seened, huikavad öökullid ja hiilivad ilvesed. Puupõllul sellist asja pole.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles