Segadust kui palju: ümbrikust kadusid lotopiletid

Eva Samolberg-Palmi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rakverest teele pandud kiri jõudis ringiga saatjale tagasi, kuid teel olid sellest kadunud lotopiletid.
Rakverest teele pandud kiri jõudis ringiga saatjale tagasi, kuid teel olid sellest kadunud lotopiletid. Foto: Meelis Meilbaum

Kui Rakveres elav pensionär Liivi (nimi muudetud – toim.) soovis saata kirja oma Viitnas elavale sõbrannale, ei arvanud ta, et lihtne ettevõtmine kujuneb suureks sekelduseks.

Et sõbrannal üllatus suurem oleks, pani Liivi ümbrikusse õnnitluskaardi vahele kaks kraabitavat lotopiletit. Need ostis ta sealtsamast postkontorist, kust kirja teelegi saatis. Sel moel, koos väikese üllatusega, on ta sõbrannasid-sugulasi tähtpäevade puhul meeles pidanud varemgi ja kirjad on alati kenasti kohale jõunud.

Aga mitte sel korral. Liivi uuris sõbrannalt mitu korda, kas kiri juba päral ja kas ehk talle võit naeratas. Aga kiri oli kadunud kui vits vette. “Saatsin kirja teele reedel, lootsin, et esmaspäeval jõuab see kohale, kuna vahemaa ei olnud väga pikk,” rääkis Liivi, kes teab, et kirjaga ei tohi saata raha, lotopiletid on aga lubatud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles