Nädalavahetusel toimus Venevere seltsimajas Alutaguse ja Viru ringkonna naiskodukaitsjate koostöös meditsiiniteemaline täiendõppus, kus harjutati tegutsemist masskannatanutega õnnetusjuhtumite korral.
Naiskodukaitsjad harjutasid suurõnnetuse korral tegutsemist
6. august 2018, 11:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Naiskodukaitse Viru ringkonna esinaine ja meditsiini erialagrupi juht Lea Matusorg ütles, et kuigi Eestis ei ole seni juhtunud – ja loodetavasti ka ei juhtu – suurõnnetusi tihti, on sellised koolitused väga vajalikud. "Harjutasime olukordadeks, mil abivajajate hulk ületab olemasolevaid ressursse, ning kuidas sellistel puhkudel käituda," sõnas Kaitseliidus parameediku erialakursuse läbinud naiskodukaitse esmaabi baasväljaõppe instruktor Matusorg ning lisas, et oluline on omandada teadmisi ja oskusi, et reaalses olukorras võimalikult hästi hakkama saada.
Koolituse eestvedaja Kersti Podmošenski sõnul on üks oluline naiskodukaitse ja Kaitseliidu väljund lisaks organisatsiooni põhieesmärkidele suurendada kohalike kogukondade turvatunnet ning vajadusel olla valmis toetama tsiviilstruktuure väga selgete ja kindlate funktsioonide kaudu. "Minu ja mulle tundub, et ka paljude teiste vabatahtlike liikmete jaoks, kes on läbinud esmase meditsiinilise ettevalmistuse organisatsiooni enda poolt läbiviidavatel sanitari või parameediku erialakursustel või siis varasemalt kaitseväe ajateenistuse jooksul, on see väga motiveeriv ning ennast positiivselt pingutama panev tõsine eesmärk."
Samas on Kirde piirkonnas neid vabatahtlikke liikmeid, kes omavad piisaval tasemel meditsiinilisi baasoskusi ja teadmisi, kuidas suurõnnetuste meditsiiniline lahendamine toimub, hetkel siiski vähe. Neid ei saaks kohe rakendada hädaolukorras meedikute ja tsiviilstruktuuride abistamisel. Just seetõttu, ja ka ressursside säästmiseks, peaksid tema hinnangul Viru ja Alutaguse ringkond kokku hoidma.
Kahe päeva jooksul kuulasid osalejad loenguid suurõnnetuse likvideerimise metoodikast ja osalesid praktikumides. Olulisel kohal oli kannatanutele triaaži tegemine ehk välja selgitamine, millised patsiendid vajavad abi esmajärjekorras. Põhirõhk oli ka juba varem õpitud meditsiini baasoskuste harjutamisel ja -teadmiste kinnistamisel.