"Meil on elu keset metsa" on laul, mida iga eestlane kaasa oskab ümiseda. Sel aastal on võimalus seda autori esituses esimest korda ka Viru Folgil kuulda.
Tuksam kiirustab elu esimeselt folgilt koju mesilaste manu
/nginx/o/2018/07/23/11032418t1h3256.jpg)
10. august 2018, 22:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Muusik Jaak Tuksam on Viru Folgil esimest korda nii esineja kui ka külastajana. Õigupoolest on ta Käsmus alles kolmandat korda elus. Siia, Lääne-Virumaale, ei jõua ta kahjuks tihti, sest elab hoopis teises Eesti otsas – Lõuna-Eestis.
Esinemisnärv on Tuksamil sees, kui kontserdi alguseni on jäänud veel tubli tund. Pikaajalisest muusikukarjäärist hoolimata nendib ta, et närvikõdi pole kuhugi kadunud. "See on ju imelik, kui närvi ei oleks," lisab ta.
Tuksam on varem esinenud Viljandi pärimusmuusika festivalil, mis on samuti üks Eesti tuntumaid folgiüritusi. Ise ta ennast esinema ei paku, vaid teda kutsutakse. Ka Viru Folgile sai ta kutse, mille hea meelega vastu võttis.
Kahjuks aga folgipidu Tuksam nautima jääda ei saa, sest kodus ootab teda paarkümmend mesitaru, mis vajavad praegu erilist hoolt. Nimelt tuleb ära võetud mee asemele anda mesilastele midagi muud, näiteks suhkrusiirupit. Mesilastega on samamoodi nagu karudega – talveks söövad nad kõhu täis ja siis magavad talveund. Mesilasi peab Tuksam rõõmuga, sest mett jagub igal aastal nii enda perele kui ka teistele.
Folgil astub Tuksam üles koos Riho Sibula ja Arvo Urbiga – tegemist on kolme vastse juubilariga. Seda ütleb ka nende etteaste pealkiri "3 x 60". Kolm meest esitavad aegumatuid muusikapalu, mis on nende endi kirjutatud. "Need on lood, mis puudutavad hingekeeli, mida kuulates unustad hingamisegi," kirjeldatakse Tuksami, Sibula ja Urbi repertuaari.