Ringkonnajuht Kristiina Saar valmistab ette 31. detsembril algavat ja kolm kuud kestvat rahva- ja eluruumide loendust.
Kristiina Saar: “Ankeet ei ole keeruline”
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Meedias räägitakse enamasti rahvaloendusest, aga mida veel loenduse käigus uuritakse?
Samal ajal toimub ka eluruumide loendus. Kui loendajad hakkavad 16. veebruaril oma kohvritega ringi liikuma, siis nende jaoks saab loendus alguse sellest, et iga objekt nende töönimekirjas on eluruumipõhine. Neil on ainult aadressid, pole inimeste nimesid ega telefoninumbreid. Loendajad uurivad, kes konkreetselt märgitud aadressil elavad.
Seekordne rahvaloendus tundub olevat moodne, loendajad hakkavad liikuma pärast internetiloendust, kaasatud on Facebooki ja Twitteri võimalused. Mismoodi see täpsemalt toimub?
Jah, sellel korral on loendus korraldatud nii, et alguse saab see 31. detsembril e-loendusega. Loendusel saab osaleda kas täites küsimustik interneti teel või oodata rahvaloendaja külastust. Interneti teel loendusküsimustiku täitmiseks peab olema võimalus kasutada arvutit ja internetti, veebilehel asuvasse ankeeti sisselogimine toimub ID-kaardi või internetipanga abil. E-loenduse keskkonda pääseb alates 31. detsembri varahommikust aadressil www.REL2011.ee.
E-loenduse suhtes on ootused suured, uuringud on näidanud, et kaks kolmandikku inimestest eelistaksid just nii loendusküsimustikule vastata. Loodame, et see protsent tuleb suur, sest see kergendab oluliselt hiljem rahvaloendajate tööd.
Interneti teel saab rahvaloendusel osaleda terve jaanuarikuu. Ankeet ei ole keeruline, olen selle ise proovikeskkonnas läbi teinud – tavaarvutikasutaja oskusega inimene saab sellega hõlpsasti hakkama.
Kuidas tagate küsitlusandmete turvalisuse?
Kõigepealt inimene ju autendib ennast ID-kaardiga või internetipanga kaudu. Turvalisuse aste on sama mis neil.
Veebruari kahel esimesel nädalal, kui operaatorid töötlevad neid ankeete, eraldatakse isikuandmed ja muud andmed üksteisest.
Inimesed võib-olla pelgavad ka selle turvalisuse pärast, mis kaasneb loendajate käimisega. Ka siis tehakse paberil minimaalselt tööd ja kõik andmed kogutakse otse sülearvutitesse.
Ankeet koosneb kolmest osast. Kõigepealt tuleb täita leibkonna osa, kus tuleb määratleda, mil viisil eluruumis koos elavad inimesed seda eluruumi kasutavad – kas ühtse leibkonnana või eraldi seisvatena.
Edasi tuleb eluruumi ankeet ja seejärel isikuankeedid. Loendaja peab neid ankeete täites eelneva ankeedi kindlasti ära lõpetama, muidu ta järgmisesse ankeeti ei pääse. Ja hiljem puudub loendajal võimalus neisse ankeetidesse uuesti siseneda. Ta ei saa kodus vaadata mingeid andmeid üle ja andmed liiguvad ühest arvutist teise sünkroniseerimise teel statistikaameti serverite kaudu, kus turvalisuse aste on väga suur.
Kas küsitlus on siis isiku- või leibkonnapõhine?
Seal on kõik tasandid. Kõik ei pea vastama, üks leibkonnaliige, sugulane või pereliige võib vastata teiste eest. Ega me ei saa eeldada, et kõik inimesed istuvad diivani peal ja ootavad rahvaloendaja tulekut. Vastab see, kes on kodus ja oskab küsimustele vastata.
Palju on räägitud sellest, et ei ole teada, palju inimesi on Eestist mujale tööle ja elama lahkunud. Kui hea ülevaate sellest loenduse tulemusel saab?
Sellel loendusel on kohe eraldi teemad, võrreldes eelnenud loendusega, mis toimus 2000. aastal. Väljarände väljaselgitamiseks on ankeedis eraldi küsimus: kas mõni teie leibkonna liikmetest on peale 2000. aastat lahkunud välismaale? Muidugi jääb selline võimalus, et siia ei ole perest jäänud kedagi. Kui inimene elab püsivalt Eestis, aga on vaid ajutiselt ära, siis saab ankeedi täita e-loendusel.
Käivad konkursid rahvaloendajate ja piirkonnajuhtide leidmiseks. Kui palju inimesi Lääne-Virumaal seoses loendusega tööd saab?
Üle Eesti saab tööd orienteeruvalt 2400 inimest. Rahvaloenduse mõistes ei ole Eesti jagatud maakonnapõhiselt. Loenduse ringkonnad, piirkonnad ja jaoskonnad ei ole moodustatud haldusterritoriaalse jaotuse alusel. Loenduse mõistes kõige väiksem üksus, mis jääb ühele loendajale, on jaoskond. Eesti jagatigi seetõttu kõigepealt 2000 tükiks, loendajaid kaasatakse sama arv.
Jaoskonnad üritati moodustada nii, et need oleksid asustustiheduselt võimalikult võrdsed, et igal loendajal oleks võimalikult võrdne arv inimesi küsitleda. Ja nende piirideks ei ole mitte niivõrd valla- ja külapiirid, kuivõrd looduslikud piirid – maanteed, jõed ja järved. Näiteks et loendaja ei peaks hakkama mõtlema, kuidas pääseda üle jõe mõne maja juurde. Loendajad üritatakse panna tööle oma elukoha lähedusse. Nad tunnevad kanti ja ka ringiliikumisele kulub vähem aega ja energiat.
Kuigi rahvaarv on sama mis linnas, võib maal jaoskondade läbimõõt olla 20-30 kilomeetrit. Keskmiselt on arvestatud ühele loendajale 500–700 loendatavat. Võib olla nii, et ühes jaoskonnas on kolme valla külasid; et on kahe valla külasid, on maapiirkondades tavapärane.
Kui palju on huvilisi?
Huvilisi on erinevalt. Rahvaloendaja konkurss on praegu veel algusjärgus. Aga piirkonnajuhi konkurssi võib hinnata väga kordaläinuks. Kandidaate oli palju ja tugevaid. Piirkonnajuhiks otsisime ka eelneva juhtimiskogemusega inimesi, sest neil tuleb tegeleda otseselt 15 rahvaloendaja töö juhtimisega. Üle Eesti on 132 piirkonda, Lääne-Virumaa alla jääb kaheksa, millest kolm on suuremas osas kas Harju-, Järva- või Jõgevamaal. Lääne-Virumaale värvatakase 100–110 inimest nii piirkonnajuhiks kui rahvaloendajaks. Lisaks neile veel ooteajal rahvaloendajad.
Kas see on täiskohaga töö või on seda võimalik teha teise töö kõrvalt?
Minu töö on täiskohaga töö, seda teise töö kõrvalt teha oleks väga keeruline. Piirkonnajuhtidel peab teine töökoht olema väga paindlik, kuna neil on umbes kolm nädalat koolitusi – kõigepealt peavad nad ise ära õppima loendusprogrammi ja rakenduse arvutis ning hiljem oma loendajad ka välja koolitama. Inimestel tuleb kandideerides arvestada sellega, et nad peavad võtma puhkust, sest kolm-neli nädalat on sellist aega, kui teisel töökohal ei ole võimalik tööd teha. Kuupalk piirkonnajuhi puhul on 900 eurot, loendaja puhul koosneb see kahest osast: põhitasust ja lisatasust, mille saamine sõltub sellest, kui kvaliteetselt loendaja töötab ja kas ta püsib plaanis, ja see on suurusjärgus 600–800 eurot bruto.
Kandideerija peaks olema arvutiga sinasõber, kuna kogu töö toimub arvutis, ja neile antakse sülearvutid ja telefonid töö tegemiseks. Ja keeleoskus on oluline, sest igal pool võib ette tulla inimesi, kellega tuleb suhelda vene keeles, ja ajutiste elanike hulgas on ka päris palju selliseid, kellega tuleb suhelda inglise keeles. Ta võiks olla julge ja suhtleja inimene, sest käia tuleb paljude inimeste kodudes, samuti võiks ta tunda kanti, kuhu tööle kandideerib. Oodatud on hea pingetaluvusega positiivsed inimesed.
Millised süstid peavad tehtud olema?
Selles osas ei pea midagi olema. Kohe tööle asudes on loendajatel nädalane koolitus, kus neile õpetatakse loendusjuhendit, arvutirakendust ja seda, kuidas suhelda inimestega – tõrksa vastajaga –, kuidas ennast kaitsta näiteks kurjade koerte, kodudes kaasneda võivate ohtude eest. Omavalitsustega suheldes teeme ära palju eeltööd. Täpsustame ette ära, kui on näiteks asotsiaalsete või puuetega inimeste küsitlemine. Võimalik on käia küsitlemas kas koos koduhooldaja või sotsiaaltöötajaga.
Inimeste arvutioskus ja -kasutus on piirkonniti erinev, mistõttu internetiloendusel osalejate arv ei ole igal pool ühesugune ega ka prognoositav. Kas siis osa loendajaid peab rohkem tööd tegema?
Kaks nädalat pärast e-loenduse lõppu on andmete korrastamise aeg ja seejärel on võimalik tõsta ringi objekte või siis saata loendajad appi nendesse jaoskondadesse, kus e-loenduse protsent on olnud keskmisest madalam. Kindlasti tekib jaoskondade vahel niisugune ebavõrdsus. Me üritame seda olukorda juba e-loenduse ajal leevendada, saates kas siis kohalikesse raamatukogudesse või avalikesse internetipunktidesse oma töötajaid, et nad aitaksid kohalikel inimestel ankeete täita.
Kas on plaanis korraldada ka teabepäevi?
Kui kohalikud omavalitsused avaldavad soovi, et tuleksime kohalike külaseltside või mingite muude ühenduste ette rääkima, siis oleme selleks täiesti valmis ja lähme hea meelega. E-loenduse edendamisele oleme ise palju mõelnud ja tahame sellele igati kaasa aidata.
Millistest allikatest võiksid inimesed saada loenduse kohta täpsemat infot?
Kindlasti statistikaameti kodulehelt. Paljud omavalitsused on pannud oma kodulehtedele loenduse bännerid ja artiklid samuti üles. Enamik omavalitsustest on avaldanud soovi saada selgitavaid artikleid oma valla või linna lehte, sellega tegeleb meie leviosakond. Detsembrikuu keskpaigas saadetakse igasse Eesti postkasti ka infomaterjal, kus on täpselt kirjas, kuidas rahvaloendusel osaleda saab.
On plaanitud, et sellisel viisil tuleb rahvaloendus viimast korda, on see võimalik?
Rahvaloendusi tehakse orienteeruvalt iga kümne aasta tagant. Eeldatakse, et järgneva kümne aastaga jõuab riik registrid korrastada nii palju, et selliseks loenduseks ei ole enam vajadust.
Tundub kuidagi liiga idealistlik, sest ju väga ei soovitagi oma andmeid registritega jagada.
Seetõttu sellel rahvaloendusel sissekirjutusest ei lähtutagi ja tehakse eluruumipõhiselt. Ei oska arvata, kas järgmine kord saab registripõhiselt hakkama.