Harri Taliga: Kokkulepped viivad edasi, jõumeetodid lõhestavad

Eesti ametiühingute keskliidu esimees Harri Taliga on varem öelnud, et praegu kehtib ebainimlik, töötajate suhtes ülekohtune ja ebaõiglane kord.

FOTO: Peeter Langovits.

Sügis algas poliitmaastikul suu­re konfliktiga, põhjuseks valitsuse kava võtta töö­tu- ja haigekassa reservid riigikassasse. Valitsus soovib kasutada neid riigi rahapuuduse leevendamiseks, kuna eelarves on tulusid vähem kui kulusid.


Ametiühingud ja tööandjad, kes koos valitsusega töötukassa nõukogus otsustavad töötuskind­lustuse rahastamise ja tööturupoliitika üle, olid kindlalt selle kava vastu. Puudub ju vettpidav garantii, et valitsus reservidega mõistlikult ümber käiks ja abivajajad tulevikus hätta ei jääks.
Lisaks soovib valitsus reservide suurendamiseks hoida põhjendamatult kõrgel töötuskindlustusmakset. Selle langetamine jätaks töötajatele ja tööandjatele järgmisel aastal kätte vähemalt 60 miljonit eurot, millega parandada toimetulekut ning elavdada majandust.


Valitsus on püüdnud avalikus arutelus täielikult maha vaikida põhjuseid, miks oma eelarvepoliitikat teistelegi eeskujuks pakkuv Eesti on sattunud olu­kor­da, kus ei jätku raha kavandatud kulutusteks. Riik on langeta­nud tulumaksu ning nüüd, kus ma­dala tööhõive ja nõrga sisetar­bimise tõttu laekub makse vähe, si­rutab valitsus käe raha järele, mi­da töötajad ja tööandjad on ko­gunud teisel eesmärgil.
See on ebaõiglane töötajate suhtes, kes ei saa töötuskindlustusmakse tasumisest kõrvale hoida. Kuna valitsus vajab raha selliste kulude katteks, mida tehakse kogu ühiskonna huvides, peavad oma panuse andma eranditult kõik maksumaksjad, sh ühiskonna jõukaim kiht, kes töötuskindlustusmaksest vabastatud – tipp-poliitikud ja -ametnikud, ettevõtete juhid, dividendide saajad jt.
Et selgitada põhjuseid, miks on sotsiaalpartnerid valitsuse kava vastu, ning avaldada survet riigikogule, kelle võimuses on seaduseelnõu muuta, algatasid ametiühingud allkirjade kogumise kampaania lehel www.kaitseomaraha.ee.


Ametiühingud mõistavad valitsuse keerulist olukorda ning vajadust lahendada riigi rahamured. Oleme aastaid rõhutanud vajadust suurendada riigi tulusid, mis võimaldaks rahastada kõiki vajalikke tegevusi.
Oma kampaaniaga kutsume inimesi andma allkirja, et öelda ei valitsuse jõupoliitikale, mis ootab sotsiaalpartneritelt vaid toetust ja kuulekat allumist kitsas ringis tehtud otsustele ega soovigi arvestada töötajate ja tööandjate seisukohtadega, mis erinevad valitsuse omadest.


Ütleme ei jonnakale poliitika­le, mis ei soovigi otsi­da kokkulep­peid, mis aitaksid taastada ühiskonna usaldust valitsuse suhtes ning lahendada riigis tekkinud rahanappuse probleemi.
Rahandusminister viskab meile nina peale argumenti, et ametiühingute väike liikmeskond ei anna meile õigust rääkida töötajate nimel. On ju selge, et kõigi palgatöötajate ühine huvi on teha tööd ja saada selle eest väärikat palka, samuti saada tööks vajalikku koolitust ning häda korral abi sotsiaalkindlustusest. Ja need huvid ei sõltu kuidagi ametiühingusse kuulumisest.
Valitsus on võtnud kombeks kuulata vaid neid seisukohti ja soovitusi, mis sobivad tema poliitikaga. Kuid tänapäeval ei saa töö- ja sotsiaalküsimustes ükski valitsus teha nägu, nagu oleks ta kõige paremini kursis tööelus toimuvaga ning nii ametiühingute kui tööandjate keskliidul puuduks pädevus ja õigus kaasa rääkida sot­siaal- ja rahanduspoliitika kujundamises. Sama demagoogiline oleks väita, et vaid 17% kõigi valimisõiguslike kodanike toetuse pälvinud reformierakonnal ei ole õigust otsustada riigi poliitika üle.


Sotsiaalpartnerlus tähendab seda, et ame­ti­ühin­gud ja töö­and­jad toovad ka­he olulise hu­vi­rüh­ma esindajatena välja nende jaoks olulised probleemid, mille­le otsitakse osapooli rahuldavat lahendust läbirääkimiste tulemu­sel sündivates kokkulepetes.


Partnerlus ja dialoog algavad valmisolekust kuulata ja mõista ka eriarvamusi, soovist jõuda kompromissideni, mis arvestavad ka teise poole huvidega ning tagavad valitsuse tegevusele ühiskonnas laialdase toetuse. Just nii käitus valitsus 10-12 aastat tagasi, kui valmistati ette suuri sotsiaalkindlustuse reforme.
Ametiühingud ja tööandjad on kogu sotsiaalkindlustusreservi­de pärast käiva tüli käigus taotle­nud valitsusega kokkulepet. Töö­tu­kassas on tõepoolest praegu piisavalt raha, et riik likviidsuskriisist välja aidata, ning ametiühingud ja tööandjad on selleks ka valmis. Seda aga tingimustel, mis on vastuvõetavad kõigile töö­tukassa osanikele: ametiühingutele, tööandjatele ja valitsusele. Kutsume ini­mesi ettepanekut toetama aadressil www.kait­seoma­raha.ee ning allkirju saab an­da 31. oktoobrini.


Sotsiaalpartnerid vastutavad ühiskonna tasakaalu eest täpselt nii, nagu valitsus vastutab riigi jätkusuutliku rahastamise eest. Sotsiaalpartnerite pakutav lahendus ei too riigile ega maksumaksjale mingeid kaotusi, eriti kui kõrvutada seda valitsuse pakutava lahendusega ning sellega kaasnevate riskidega. Ametiühingute keskliit peab jätkuvalt võimalikuks ja vajalikuks lahendada probleem demokraatlikul teel ning jääda ka kriitilistes küsimustes ustavaks kodanikuühiskonna ning kaasamispoliitika põhimõtetele.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles