Eile õhtul selgus Tallinnas Lilleküla staadionil UEFA Superkarika omanik jalgpallis. Hispaania pealinna Madridi kahe suurklubi derbist väljus võitjana Atlético, kes alistas märksa nimekama ja rikkama Reali lisaajal 4:2.
Virulased elasid pealinnas kaasa Hispaania vutipeole
16. august 2018, 14:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohapeal jälgis mängu enam kui 13 000 pealtvaatajat, õnnelike sekka mahtus hulgaliselt Lääne-Virumaalt pärit jalgpalli- ja spordifänne. Teiste hulgas olid tribüünil Rakvere linnavolikogu esimees Mihkel Juhkami, aseesimees Aleksandr Holst, Rakvere jalgpalliklubi Tarvas tegevjuht Reijo Kuusik, sama klubi noortetöö juht Joonas Ljaš ning mitmed teised.
"Väga tore mäng oli," sõnas Mihkel Juhkami, kes jälgis matši koos elukaaslase ja tütrega. Mitmete pallimängualadega ja spordiga üldiselt end hästi kursis hoidev Juhkami tõdes, et kohtumise lõppresultaat vastas tema ennustusele. "Ma ei ütle, et olen mingi konkreetse klubi fänn ja Reali fänn ei ole ma kunagi olnud. Pigem meeldib mulle mängijatest [Antoine] Griezmann. Pigem olin seetõttu Atlético poolt," rääkis ta.
Juhkami tunnistas, et kohapeal sõpruskonnaga tehtud väikesel ennustusvõistlusel läks tal siiski kõik vussi. "Mõtlesin küll välja tulemuse 4:2 ja ütlesin, et olen Atlético poolt, aga lõpuks kirjutasin ikka, et Reali kasuks. Nii et selles mõttes läks halvasti. Samas see mind ei häirinud, kuna mõttes hoidsin pöialt Atléticole. Nende väravate üle oli rõõmsam meel kui Reali väravate üle."
Mihkel Juhkami lisas, et talle pakkus naudingut vaadata, millise kiirusega jalgpallimaailma superstaarid Lilleküla staadioni väljakul mängisid. "Ja kui vähe esineb seejuures neil tehnilist praaki," lisas ta. "Aga kaks maailma tippklubi Tallinnas – see on selle asja väärtus. Eestile paremat propagandat nii turismi kui ka maine mõttes üldiselt on väga raske välja mõelda. Istusime praktiliselt mängijate juures ja võisime neid piltlikult öeldes käega katsuda. See on midagi muud kui istuda kuskil suures staadionikatlas."
"Mis mind hämmastas, oli see, et Rakvere inimesed sattusid kõik ühte kohta staadionil," kõneles Aleksandr Holst ja lisas, et arvestades staadionile müüdud väikest piletite hulka, oli kodukandi rahva kontsentratsioon erkordselt hea. "Ja muidugi oli elamus vaadata nii ligidalt nii professionaalset mängu. Võime küll käia välismaal mänge vaatamas, aga kui säärane asi tuuakse koju kätte, siis see on ülivinge. Mõtisklesime nähtu taustal ka selle üle, mis võiks Rakveres järgmisena toimuda. Miks mitte Eesti koondise osalusel mõni EM-i või MM-i valikmäng. Loomulikult ei tule niisama midagi, aga unistada tuleb suurelt."
UEFA Superkarika finaali jälgis üle maailma ligi 50 miljonit televaatajat.