Praegu käib jutuks oleva ajaloomuutja oletatud asukohas (Raul Vaiksoo “Tallinn–Narva” 2011, lk 169) parkimisplatsi laiendamine. Kuid ei arheoloogilise eeluurimise käigus ega hilisemal kogu pinna avamisel ilmnenud vundamendist jälgegi. Ka muude tähelepanuväärsete leidude puudumine (arheoloog Tõnno Jonuksi aruande leiab huviline internetist) annab aluse arvata, et mäe kuju seal polegi looduslik, vaid plaani valmimisest hiljem täitepinnasega tekitatud. Sarnaselt Aqva ja Kolmainu kiriku vahelise alaga, kus esialgu lauge ja üsna Soolikaoja lähedalt alanud kallak tsaariajal järsuks astanguks kujundati. Ja kui jalamilt on mulda veeru võimendamiseks lõunasse üles kuhjatud, tähendab see, et otsitav torniase jääb tänapäevase kõrgendiku piirist põhja poole, pargi tasapinnale järgmist korda ootama.
Kirjeldatud juhul ei saanud maastiku muutumist ette aimata, seega pole põhjust pettuda. Pealegi ootab linnas veel mitu otseselt avastusi lubavat paika, kus kunagi mis tahes eesmärgil ette võetavad kaevamistööd tasakaalustuseks kohe täkkesse võivad minna. Kaks näidet C. Mühlbergi 1881. aastast pärit kreisilinn Wesenbergi kaardi (Karte der Kreisstadt Wesenberg) põhjal.
/nginx/o/2018/04/13/7780411t1hd581.jpg)
