Vabas Eestis sirgunud doktorant rassib kodutalus mehemoodi

Anu Viita-Neuhaus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
20. augustil 1991. aastal sündinud Ragnar Viikoja ütles, et talle meeldib Eestis kõik, nuriseda ei maksa millegi üle.
20. augustil 1991. aastal sündinud Ragnar Viikoja ütles, et talle meeldib Eestis kõik, nuriseda ei maksa millegi üle. Foto: Kasper Mäe

Kesköökell oli 1991. aasta augustis vaevalt 20. päeva algust kuulutanud, kui Varisoo talus muututi üha ootusärevamaks. Aeg oli käes. Üks naine seadis end teele, sest laps oli valinud päeva, mil tahtis ilmale tulla.

Poja sündimiseni olid jäänud vaid mõned tunnid, kui ema Anneli ja isa Eino hakkasid Katku külast veidi isegi kiirustades kümne kilomeetri kaugusele Rakverre sõitma. Narva–Tallinna maantee oli vaikne, vaid mõned üksikud hilised rändurid sõitsid neil varajastel tundidel vastu. Hiljem kuulis Ragnari ema, et vaid kaks tundi hiljem oli sealtsamast kõrvalukustava müdina ja kolinaga möödunud ... lõputu tankiderodu.

Veel nüüdki, kakskümmend seitse aastat hiljem, seda aega meenutades arvas Anneli, et küllap oleks soomukid kohe-kohe emaks saava naise korralikult ära ehmatanud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles