Rakveres riimiti ja rütmistati 100 võimsat luuletust peoks

Anu Viita-Neuhaus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peale luuleridade ilmusid linnuse müüridele nende ridade lugejad ja Eesti lipp.
Peale luuleridade ilmusid linnuse müüridele nende ridade lugejad ja Eesti lipp. Foto: Mihkel Juhkami

Reede õhtul helises igaühe meel, kes sai Rakvere linnuses osa rännakust läbi eesti luule. Luulepeole lisasid igavikulist värvingut augustiõhtu tume taevas, lahkunud näitlejate häälekõla ning loomingut esitavate luuletajate ja artistide lummav meisterlikkus.

Eriliselt, teistmoodi helasid juba õhtu esimesed read, kui lapsed lugesid püüdlikult Eesti hümni. Avaetteaste andis aimu, et tuntud vana oma headuses saab kõrvaltooni ning tuttavlik seguneb tänapäevase ja üllatavaga. Aga kõigepealt oli sõna.

President Kersti Kaljulaid sidus avakõnes eestlase, keele ja luule olemuse. “Luule ei näita suunda, aga näitab kindlasti valgust, luuletused kirjeldavad paremaid maailmu, on relvaks ebaõigluse vastu,” sõnas Kaljulaid. Ta lisas, et eesti luule on nagu kevadine tuuleõhk samblasse kasvanud kiviaia kohal – kerge, vaimustav, kiire, meelitav – ja kutsub meid endaga koos minema.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles