Puuraukude saatus hakkab tasapisi selguma

Puuraukude likvideerimiseks ja konserveerimiseks taotles keskkonnaministeerium aasta alguses rahastust KIK-ist. Projekti otsustati toetada 98 760 euroga. Foto: Juhan Aare

Sellel suvel pikalt püsinud põuailmad ja põllumeestel tekkinud probleemid näitavad, kui tundlikud on Lääne-Virumaa maapealsed ja maaalused veesüsteemid.

Puuraukude sulgemise eest ja fosforiidikaevandamise vastu võitlev Juhan Aare rääkis, et halvimal juhul oleks praegu võinud Rakverest umbes kümne kilomeetri kaugusel töötada maaalune fosforiidikaevandus. “See oleks tähendanud Pandivere kõrgustikul toimiva loodusliku veevabriku purustamist ja suurt veepuudust mitte ainult põua ajal, vaid ka vihmaste ilmadega. Õnneks ei ole fosforiitide kaevandamine Eestis praegu kuigi aktuaalne, ent kunagiste uurimistööde ajal tehtud sajad puuraugud ja nendest maapinnale ulatuvad torud ootavad endiselt sulgemist. Tõstatasin selle probleemi märtsis 2016. Nüüd augustis 2018 on paras aeg teha seni toimunust vahekokkuvõte,” rääkis Aare, kes avaldas pikema ülevaate sulgemata puuraukude saatusest Virumaa Teatajas 15. juunil 2017.

Tema sõnul oldi möödunud suveks jõutud nii kaugele, et keskkonnaministeerium oli mõistnud probleemi tähtsust ja selle lahendamise vajadust. Ministeeriumi keskkonnatehnoloogia osakonna peaspetsialist Kaur Kõue informeeris Juhan Aaret tänavu juunis, et ministeeriumi tellimusel ja KIK-i rahastusel on valminud 2017. aastal uuring, mille käigus on OÜ Eesti Geoloogiakeskus kaardistanud Lääne- ja Ida-Virumaal 46 avatud puurauku. Neist 24 kavatsetakse likvideerida, 16 konserveerida ja kasutada edaspidi põhjavee seireks. Kuus puurauku säilitatakse maaomaniku soovil. Uuringute käigus on välja selgitatud puuraukude ehitus ja sügavus ning hinnatud puuraukude likvideerimise töö mahtu ja maksumust.