Lääne-Virumaale jagus EAS-i toetust

Virumaa Teataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raha. Foto on illustratiivne.
Raha. Foto on illustratiivne. Foto: Arvo Meeks

Aastatel 2014–2018 on ettevõtluse arendamise sihtasutusest (EAS) tulnud Lääne-Virumaale ühe elaniku kohta 270 eurot toetusi. Meist vähem on saanud ainult Pärnu- ja Harjumaa. Kõige rohkem on läinud toetusi Jõgevamaale (470 eurot elaniku kohta) ja Saaremaale (436).

Lääne-Virumaa saadud toetuste kogusumma oli 16,1 miljonit eurot. Selle summaga asub maakond tabelis üsna kõrgel kohal. Enim on toetust saanud Harju- (104,9 miljonit eurot), Tartu- (47,9) ja Ida-Virumaa (39,35).

Lääne-Virus saadi nimetatud perioodil toetust Rakvere vallimäe laululava (2,5 miljonit eurot), Pika tänava (2), Arkna mõisa tervise teemapargi (1,6), Tõrremäe–Veltsi–Haljala kergliiklustee (1,4) ja Tapa kesklinna (1,3) jaoks.

Septembrist annab EAS regionaalvaldkonna toetuste jagamise üle riigi tugi­teenuste keskusele ja keskendub senisest enam Eesti ettevõtete ekspordivõimekuse suurendamisele, välis­investeeringute riiki toomisele ja turismitulu kasvatamisele.

EAS-i väikseim välja antud toetus on 14 eurot ja 38 senti (koolitustoetus 2004. aastal). Suurim välja antud toetus, 9,2 miljonit eurot, on läinud 2010. aastal meremuuseumi Lennusadama arendamiseks.

Veidraim asi, mis on toimunud toetuse eest soetatud varaga, on juhtum, mille käigus turismiatraktsiooni osaks olnud kits sõi ära atraktsiooni osaks olnud murutooli, mistõttu jäi täitmata vara viieaastane sihipärane säilitamiskohustus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles