Karmilt tõusev soojahind ärritab kõiki

Aarne Mäe
, peatoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ASi Rakvere Soojus nõukogu liige Roman Kusma ütleb, et 2008. aastal oli Rakvere soojahind veel kõrgem, kui tänavu. Samas rõhutab ta, et praeguse hinna kujundamisel oli põhiroll tema eelkäijatel.
ASi Rakvere Soojus nõukogu liige Roman Kusma ütleb, et 2008. aastal oli Rakvere soojahind veel kõrgem, kui tänavu. Samas rõhutab ta, et praeguse hinna kujundamisel oli põhiroll tema eelkäijatel. Foto: Arvet Mägi

Elanikke ärritab, et ASi Rakvere Soojus ostetava maagaasi hind on viimase aasta jooksul tõusnud 33,25 protsenti. Rakvere linna esindajana koos Rainer Miltopiga ASi Rakvere Soojus nõukogusse kuuluv Roman Kusma selgitab, miks on Rakveres soojahind kallim kui enamikus teistes linnades ja mis annab teha, et olukord oleks tarbijasõbralikum.

“Gaasihinna tõus ärritab kõiki, nii Rakvere kui ka teiste asulate elanikke, kelle soe tuleb gaasikatlamajadest. See ärritab ettevõtjaid, kes kasutavad gaasi ja kelle püsikulud tõusevad ja konkurentsivõime selle tõttu väheneb,” rääkis Kusma. “Gaasihinna tõus ärritab ka soojatootjaid endid, ja mitte vähe, sest soojaettevõte peab edasi tegutsema ja tagama elanike varustatuse soojaga. Ei taha keegi see sõnumitooja olla ja teatada elanikkonnale, et nüüd peate rohkem maksma hakkama.”

Ja kuigi soojahind tõusis tänavu 1. oktoobrist ligi kolmandiku, on see odavam kui mõni aasta tagasi. 2008. aasta lõpus ja 2009. aasta alguses maksis sooja megavatttund 72 eurot, nüüd 66 eurot – need hinnad on ilma käibemaksuta. Kundas aga kehtestati uueks hinnaks 75 eurot pluss käibemaks, mis on Rakvere hinnast 15 protsenti kallim. Selle eest, et vahepeal hinnad kukkusid, peab tänama majanduslangust.

Eelmine linnapea Rannar Vassiljev, kes ise ka ASi Rakvere Soojus eelmisse nõukogusse kuulus, lubas, et pärast hakkepuidukatlamaja käivitamist läheb soojahind Rakveres oluliselt odavamaks. Tagantjärele tundub, et see oli populistlik avaldus.

Eestlastel on hea ütlus, et tagantjärele oleme kõik targad. Põllumehed ütlevad, et oleks ma kevadel sama tark kui mu naine sügisel, oleks saak kahekordne. Üks asi on anda hinnanguid eelmise nõukogu otsustele täna ja teine asi mingil teatud ajahetkel otsuseid vastu võtta. Ilmselt oli eelmise nõukogu liikmete soov soojamajanduses asju paremaks teha. Praegu peame aga tõdema, et kõigest hoolimata küttehind tõuseb.

Pärast seda, kui 2008. aastal naftahind kukkus 140 USA dollarilt 50-le barreli eest, hakkas märgatavalt langema ka gaasihind, mis omakorda viis Rakveres alla toasooja maksumuse. Samal ajal hakati aktiivsemalt rääkima ka taastuvkütte kasutuselevõtust soojatootmisel.

2009. aastal kuulutaski Rakvere Soojus välja hanke taastuvküttel toodetud sooja ostuks. Hanke võitis NSV Fram Ehitus OÜ, kellele renditi välja Päikese tänava katlamaja ja kellelt Rakvere Soojus sooja ostab. Kui katlamaja valmis sai, siis tekkis olukord, kus uus soojatootja hakkas sooja müüma peaaegu kahjumiga, sest ostetava sooja hind oli ostuvalemis seotud gaasihinnaga ja gaasihind oli kukkunud väga madalale. Kõigile asjaga seotud isikutele oli selge, et ei nafta-,  gaasi- ega ka sisseostetava soojuse hind ei saa jääda nii madalale.

Anda sellel ajal linnarahvale kergekäeliselt lootust, et nüüd on soojamajanduses kõik hästi, oli ehk natuke vastutustundetu küll. Sellised asjad kipuvad inimestel meelde jääma ja nüüd küsitaksegi, mis toimub. Paraku on aga nii, et inimesed, kes sellel ajal otsuseid vastu võtsid, ei tööta enam Rakveres. Küll on aga kõik otsused, mis on Rakvere Soojuse juhatus ja nõukogu vastu võtnud, dokumenteeritud.

Kui nüüd mõni ajakirjanik võtaks kätte ja süveneks neisse, saaks linnakodanikud erapooletu loo, miks on hindu tõstetud või langetatud ja kes kellele midagi maha müüs või välja rentis. Asjasse puutuvad isikud saaksid anda seletusi tehtud otsuste kohta. Siis saab igaüks otsustada, kas keegi on midagi valesti teinud või mitte. Praegu üritavad sotsiaaldemokraadid jätta muljet, et soojahinna tõusus on süüdi uus nõukogu.

Kas sellest katlamajast pole siis midagi kasu? Kui suurt hakkepuidul katlamaja oleks vaja, et see mõjutaks hinda?

Mingi kasu vist ikka on, aga peab tunnistama, et see on tõesti väike. Rakvere linna aastane soojavajadus on umbes 50 000 MWh, millest sisse ostame 10 000. See teeb 20% kogu toodangust.

Paraku soojuse hinnas see nii ei kajastu. Suvel, kui kütet taga ei ole, siis töötabki ainult Päikese tänava katlamaja ja rahuldab kogu linna soojaveevajaduse. Kuid talvel lahustub odavam, puiduhakkel toodetud soe kallima, gaasil toodetud soojaga ja efekt jääb väikeseks.

Kui rääkida võimsustest, siis hakkepuidul töötava katlamaja võimsus on 2 MW, aga külmadel kuudel on linna vajadus 17 MW. Näiteks tooksin, et kui ühte ämbrisse kallata 17 l vett, millest kahe liitri hind on kolm eurot ja 15 liitri hind kuus eurot, siis saame keskmiseks hinnaks 5.65. See teeb toasooja kõigest 4%  soodsamaks, kui on puhtalt gaasi peal toodetud soe. Leian, et see on linnakodanikele väga väike majanduslik võit. Muuseas, numbrid kolm ja kuus ei ole laest võetud, vaid on proportsioonis sisseostetava ja toodetava sooja maksumusega.

Soovitud efekti saavutamiseks oleks pidanud korraldama hanke vähemalt neli-viis korda suurema katlamaja ehitamiseks, siis oleks sellest kasu olnud juba praegu.

Venemaa gaas on muutunud väga kalliks, ehkki praegu on hinnatõus peatunud. Kahjuks ei saa soojamajanduses hindu muuta üleöö. Kui maailmaturul hind muutub, siis millal näiteks Rakvere soojatarbija seda tunnetab?

Kui 1997. aastal Lembitu tänava katlamaja uued gaasikatlad sai, olid kõik õnnelikud, et meil on gaasikatlamaja, sest gaas oli väga odav. Veel 2005. aastal ei osanud keegi arvata, et gaasihind sellise hüppe teeb. Energeetikud ütlevad, et pikas perspektiivis ei ole odavat kütust olemas. Ainult teatud ajahetkel võib üks  kütus olla teisest odavam.

Praegu tahame puiduhakkel töötavaid katlamaju, aga kas keegi julgeb anda garantiid, et ka kümne aasta pärast on puit odavaim kütus.

Aga selle viimase hinnatõusuga on selline asi, et Rakvere oli üks esimesi, kellele kinnitati sügisest uus hind. Tänaseks on konkurentsiamet kinnitanud 56 piirkonna piirhinnataotluse ja Rakvere on seal 29. kohal, täpselt keskel.

Peatunud on naftahinna tõus, gaasihind aga tõuseb lähikuudel veel. Näiteks pärast viimase piirhinnataotluse esitamist konkurentsiametile tõusis gaasihind järgmisel kuul 10,11%. Kuna gaasihind on naftahinnaga seotud selliselt, et kui täna naftahind langeb, siis gaasihinda mõjutab see alles üheksa kuu pärast ja tänased gaasihinna tõusud johtuvad üheksa kuu tagustest naftahinna liikumistest. Praeguste prognooside järgi kallineb gaas lähikuudel veel ligi 10%. Siin ei tohi segi ajada seda, et eraklientidele kinnitatakse gaasihind aastaks, aga ettevõtetele kõigub hind iga kuu.

Gaasihinna kukkumist pole oodata mitte enne jaanipäeva. See ei sõltu ei Rakvere Soojuse juhtkonnast ega ka kohalikest poliitikutest. Nii Rakvere Soojuse juhatus kui ka nõukogu teevad kõik võimaliku, et me ei peaks talvekuudel veel kord hinda tõstma. Soojahinna kujunemise süsteem on väga keeruline, sõltudes oluliselt ka dollari kursist. Näiteks kui naftahind püsib maailmaturul muutumatuna, aga dollar tugevneb euro suhtes, siis tõuseb automaatselt ka gaasihind.

Alates tänavu 1. oktoobrist kehtima hakanud soojuse piirhinnas on põhjendatud tulukus 3,21 eurot MWh, aasta tagasi taotletud piirhinnas oli kasumi osa 1,29 eurot MWh. Kuidas seda kommenteerida?

Nagu ma eelmise küsimuse vastuses ütlesin, siis juba septembris sisse ostetud gaasi hind oli suurem kui taotluses esitatud, ja see tõuseb veelgi. Usun, et aasta lõpuks jääb sellest 3,21st järele alla kahe euro. Et ettevõte korralikult toimida saaks, peab olema ka kasum. Rakvere Soojuse võimuses on müüa ka alla piirhinna, kuid mängida saamegi selle 3,21 euroga. Ja kõlaks väga populistlikult, kui nõukogu teataks homme kõva häälega, et langetasime soojahinda ühe euro võrra, teades ise, et gaasihind tõuseb veelgi.

Ma usun, et keegi ei soovi olukorda, kus ühel hetkel on Rakvere Soojus võimetu remontima torustikke, et katlad oleks hooldamata ja seiskuksid kõige külmemal ajal. Rakvere Soojuse teenitav kasum on raamatupidamislik ja on suures osas kateldes ja maa sees torudes. Muuseas, 2009. aasta kasum oli Rakvere Soojuse ajaloo suurim – 4,02 miljonit krooni –, ja kui see jagada toodetud mahuga, mis oli 46 000 MWh, saame tulukuseks ühe MWh kohta 5,59 eurot. Ja siis olid nõukogus teised inimesed.

Rakveres ei olnud kehtestatud kaugküttepiirkonda. Seetõttu ei saanud ka Euroopast arendamiseks vajalikku toetusraha taotleda. Kas see on eelmise nõukogu tegemata jätmine? Kas selles suhtes on nüüd olukord muutunud?

Kaugküttepiirkonnaga oli selline asi jah, et seda oli vaja, aga keegi seda ei tahtnud, sest see seab piirangu. Piiranguks on see, et kes selles piirkonnas juba kord on, need sealt välja astuda ei saa. Sellele oldi päris palju vastu.

Võib-olla oleks eelmise nõukogu ülesanne olnud teha volikogu liikmete ja üldsuse hulgas selgitustööd kaugküttepiirkonna vajalikkusest. Nimelt on eurotoetuste taotlemise eelduseks kehtiv kaugküttepiirkond. Kui volikogu ei oleks eelmisel sügisel kaugküttepiirkonda kehtestanud, siis ei oleks saanud torustike renoveerimiseks KIKi toetusi taotleda ei Rakvere Soojus ise ega ka mõlemad koostootmisjaama ehitamist planeerivad ettevõtted NSV Fram Ehitus OÜ ja piiritustehas. Nüüd on aga olukord, kus kõik taotlused rahuldati. Rakvere Soojus sai toetust torustike renoveerimiseks ja lähitulevikus kerkib – loodetavasti – Rakveresse tervelt kaks sooja ja elektri koostootmisjaama.

Kas on võimalik siiski end gaasist sõltumatuks murda ja minna täielikult üle hakkepuidul katlamajadele?

Põhimõtteliselt on see võimalik, kuigi mitte 100%. Kui need kaks koostootmisjaama Rakveres valmis saavad, siis usutavasti jätkub seal toodetud soojusest 90%-ks kogu Rakvere soojavajadusest. Sellisel juhul on Rakvere Soojusel vaja ainult tipukatlamaja, mis töötaks gaasil ja käivituks kõige külmematel aegadel. Sellise lahenduse juures ja praeguse hakkepuidu hinnataseme juures võiks soojahind langeda 20-25%.

Kuna Rakvere Soojus hakkab siis suurema osa soojusest sisse ostma, saabki Rakvere Soojusest klassikaline võrguettevõte, mis iseenesest ei ole midagi halba.

Kas oleks olnud ka teisi lahendusi?

Jah, teiseks lahenduseks oleks olnud see, et Rakvere Soojus oleks ise taotlenud KIKst euroraha ja olnud ka edaspidi nii soojatootja kui ka võrguteenuse pakkuja. Sellise variandi puhul oleks kaasnenud ka projekti omafinantseering ehk Rakvere Soojus oleks pidanud võtma umbes 25 miljonit krooni laenu. Kuna soojaettevõtte majanduslikud näitajad ei ole kunagi olnud sellised, et saada selles mahus krediiti, oleks pidanud laenu garanteerima Rakvere linn ja teine aktsionär Fortum. Usun, et see oleks olnud ka teostatav. Sellisel juhul oleks Rakvere Soojuse väärtus tõusnud, mitte kahanenud. On ju Rakvere Soojus meie ühine vara, mille turuväärtus on praegu langenud.

Kas teile ei tundu kummaline, et eelmine nõukogu – Rannar Vassiljev ja Üllar Vaserik – pikendas oma ametisoleku viimastel tundidel Rakvere Soojuse juhataja Sven Trofimovi lepingut. Kas nõukogu on juhatajaga rahul?

Rakvere Soojuse juhatuse liikmed määrab ametisse ettevõtte nõukogu. Tundub küll kummaline, aga miks nad seda tegid, peab küsima asjaosalistelt.

Üldiselt on ettevõttes asjad korras, aga peab tunnistama, et Rakvere Soojuse juhtimine ei ole olnud just perfektne, väheaktiivsed ja -efektiivsed on oldud euroraha taotlemisel. Nõukogu on teinud kahe aasta jooksul juhatusele mitu märkust. Olen isiklikult seda meelt, et riigi- ja munitsipaalettevõtete juhid ei tohiks olla ametis ilma konkursita üle seitsme-kaheksa aasta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles